Advent on eesti kirikukalendris liikuv tähtpäev, mis tähendab tulemist ja tuleneb ladinakeelsest sõnast "adventus".

• Advent koosneb neljast pühapäevast enne esimest jõulupüha. Esimese advendipühapäevaga algab advendiaeg ja liturgiline kirikuaasta.
• Neljas advendipühapäev võib sattuda kokku ka jõulupühade laupäevaga (24.dets.).

Advendiaeg tähendab Jeesus Kristuse tulekut ja tuleneb ladina keelest "Adventus Domini" - Issanda tulek.

• Advendiaeg tähistab Issanda sünni ehk Jeesus Kristuse näol Jumala tuleku ootust, niinimetatud inkarnatsiooni (lihasse saamist) ehk esimest tuleku aega.
• Advendiaeg tuletab meelde vajadust valmistuda Issanda taastulekuks; kristlaskond valmistub Issanda viimseks tulekuks kohtunikuna maailma lõppul.
• Advendiaeg on paastuaeg.
• Advendiaja liturgiline värv on violetne.
• Advendiajal süüdatakse iga pühapäev üks uus küünal:
• • I advendipühapäeva värvus on valge ja süüdatakse valge küünal, mis on Kristuse värv ja tähendab puhtust ning armu.
  • II-IV advendipühavade värv on violetne ja süüdatakse violetset värvi küünlad, mis tähendab patukahetsust, ootust ja paastuaega.
  • 4. sajandi lõpust hakati tähistama Kristuse sünnipäeva 6. jaanuaril (Juliuse kalendri järgi), 25. detsembril (Gregoriuse kalendri järgi).
  • Alates 5. sajandist hakati pidama advendiaega ehk Kristuse tulemise aega, kus ettevalmistusaega tähistati viiel pühapäeval.
  • Paavst Gregorius VII reformide ajal (1073-1085) toimus üleminek viielt advendipühapäevalt neljale.
  • Esimene advendipühapäev seostus kirikuaasta algusega alles 16. sajandist.

Like! 1