Aktiivesel juhtub head kui ka halba

1) Kui ei saa suhu,siis selga.

2) Hüppaja ja rabeleja ikka saab,kas suhu ehk selga.

3) Tagijal juhtub mõndagi,magajal ei midagi.

4) Tegijal on süüd,ülekaejal mitte midagi.

5) Tehtud tööst ikka saab: kui muud siis pahandustki.

6) Kes kõik kõrved kõnnib,see kõik marjad maitseb.

       Kes tahab maitsta,peab taluma ka ( eelnevaid,kaasnevaid,järgnevaid) ebameeldibusi;kes ei maiste,ei pea kannatama

1) Kes palju tahab saada,peab palju kannatama.

2) Kui tahad liugu lasta,pead ka kelku vedama.

3) Kui muna mõistad süüa,küll siis koore ka mõistad katki teha.[Kes midagi head tahab saada,peab selle jaoks ka vaeva nägema.]

4) Kes sööb koore pealt ära,see söögu piima alt.

     Kes ebameeldivat talub/ ei talu see meedldivat maitseb/ei maitse

1) Kes kibadat kannata,see magusat maitseb.

2) Kannatus on mõru,aga vili on magus.

3) Kes kannatab kurja,see kannab kulda.

4) Kes kurja ei kuule,see magusat ei maitse.

     SAAMINE,KOGUMINE,KULUTAMINE,TAHTMINE

   Head ja pahad ajad.Saamise,varu ja kulutamise vahekordi

   Kõik ajad pole võrdsedd.Enam sööma-kui saamapäevi

1) Aeg ei ole aasta vend.

2) Kõik on ikka söömapäevad,ei kõik ole saamapäevad.

3) Kõik aastad ei ole vennakesed.

4) Kõik tunnid ei ole tulusad.

  Sügis (suvi) rikas,kevad ( talv) vaene.Saagiajal raisatakse ülemäära,hiljem tuntakse puudust

1) Mihklipäeval süüakse lusikaga võid.

2) Mihkel on rikas mees,Jüri on vaene mees.

3) Sõgise söödab,kevade kurnab.

4) Sügise söödab,kevade kehvaks teeb.

5) Sügise sõõdab,kevade kurnab.

6) Küll,aga valge ära sööb,mis must koo´kokku paneb.

7) Uusi rukkid ei või uue leivaga lõigata.

8) Kevadine siig ja sügisene piim,see on pererütre roog.

Like!