Mu põlenud kehal leekide jäljed, mu sõestunud hing on ühtlaselt hall. Mu südames kajavad vaikuse karjed, mu meeltes on tühjus ja hinges on talv. Ma tulutult püüdsin ja antsin kõik ära,sai saatan mu keha ebaõiglaselt vara. Mu headus sai otsa, mu jaks lõppes ära, isegi mu viha mu sees oli jätnud mind maha. Kõik tunded nii soojad kui külmad, emotsioonid vaibuvad, tõusevad, kõik justkui plahvatas ja haihtus ära, jättes vaid tühjuse maha. Ei, enam ei taha Elada kõik mu pisarad kuivavad mu kortsude vakku, elu kuis peksis mind jalaga makku. Läksid mu hinged hingede lakku.
Päris ilusad sönad
Väga kurb! Loodan, et varsti muutub kõik ja need sõnad võtavad rõõmsama tooni.
Ei me ette tea, mis elu meil tuua võib.....