...Läbirääkimiste ajal pidid kandidaatriigid viima oma
õiguaaktid kooskõlla EL õigusega.Kuna Eesti nii või teiiti valinud
õiguse põhjaliku uuendamise ja reformiimise tee,oli uusi
väljatöötatavaid seadusi jm õigusakte kohe võimalik kohandada EL
nõuetele.Näiteks võlaõigusseaduse koostaisel integreeriiti sellesse
muu hulgas tarbijaõiguse direktiiv.El-ga ühineisel hakkas Eestis
kehtima kogu EL õigustik (acquis comunauaire,hilisema
nimetusega EU acquis),v.a need erandid,mille jaoks oli
läbirääkimisete käigus kokku lepitud üleminekuaeg.Tegemist ei ole
ühesuunalise protsessiga - EL liikmena on Eestil võimalus ja
kohustus osaleda EL polltika ja tegevussuundade,samuti õigusaktide
ja nende rakendamiseetmete väljatöötamisel.Seega saab Eesti kaasa
rääkida Euroopa õiguse sisustaises.Eriti selgeks sai see siis,kui
2017.aasta teisel poolaastal tuli Eestil täita EL eesistuja
ülesnadeid.EL õigus jaguneb esimeseks ja teiseks õiguseks.Neist
olulisimad on Euroopa Liidu leping,Euroopa Liidu toimise leping
ning põhiiguste harta.Põhiõiguste haarta kirjutati alla
2000.aastal,kuid ei olnud alguses siduv.Lissaboni lepingu
jõusumisega 1.detsembril 2009 muutus põhiõiguste harta järgimine
kohustuslikuks.Uno Lõhmus on märkinud:,,Ühelt poolt oli aeg luua
selgus,milliseid põhiõigusi Euroopa Liit tunnustab,teisselt poolt
oli vaja õiguslikult siduva põhiõiguste kaitse dokumendi
järele,vastukaaluks liidu tasandile koonduvale võimule.'' EIÕK-s ja
hartas kindlaks määratud õiguste kaitse küll suurel määral
kattub,aga hartas on sätestatud rohkem
sotsiaalseid,majanudlikke,kultuurilisi,kodanikuõigusi.
There are no comments yet.
Leave your comment, start the discussion!