... Gümnaasiumi päevil osales poiss aktiivselt
skaudiliikumises,kuuludes noorkotkaste ridadesse..Prargu USA-s
elava legendaarse skautmeistri Elmar Emu Saarniidu sõnul,kes
Linnast isikliikut tundis,ei olnud Linnas Ameerikas elades küll
mitte skautmeistri seisuses,kuid skaudiliikumise andunu toetaja
igal juhul.,,Linnas tuli paljudele skaudi üritustele kohale isegi
ilma kutsumata tema olid innukad gaidid','' ütles Saaniit.Treffneri
gümnaasium selja taga,astus Karl Linnas Tartu Ülikooli õppima
matemaatikat.Peagi sai temast üliõpilaskorpoatsiooni Vironia
liige.Elukommetelt oli noormees sportlik,harrastas rartsutamist ja
jalgrattasõitu.1938.aastal vahetas Linnas ülikooli söjakooli
vastu.Seal sai ta peale lipniku paelad.Pärast 1940.aasta pöördelisi
sündmusi pidas Linnas paremaks naasta ülikooli seinte vahele
-oktoobris 1940 jätkaski ta katkenud matemaaikaõpinguid.Sellest
ajast on säilinud isegi tema õpinguraamat nr. 16566.Rängasti
mõjunud noormehele 1941.aasta küüditamine.Meenutab Karl Linnase
koolivend Elmar Kivaste,kes õppis temast paar klassi
madalamal.,,Karl oli üks heleda peaga poiss,ei paistnud eriti
millegagi silma.Linnas elas Emajõe tänaval.Tema toa aknad avanesid
otse Emajõele.Minul oli purjepaat ja sageli oli temagi minuga koos
paadisõidul ja nii kohtusime tihti.Oli pühapäev 14.juuni 1941.Oli
alanud eesti rahava massiline küüditamine Siberisse.Sel pühapäeval
oli linn otsekui välja surnud.Pooolhiilides siirdusid jõe äärde
paadi juurde.Samas tuli ka Linnas oma kodust välja.Raske oli
noormeest ära tunda.Ta nägu oli kaame,hallika varjundiga ja kurb
ning sünge.Nii raskelt oli ta kohutavat ööd üle elanud.Kui me seal
vaikides seisime,nägime üle Vabadussilla sõitmas üksikut
bussi.Eemalt vaadates paistis see olevat inimtühi.See oli hilinenud
küüditatega,kes olid bussipõrandale pikali surutud,nagu hiljem
selgus.Kui Karl Linnas seda vaatas,hakkas ta nägu tõmblema ja läbi
hammaste plagina tulid kuudavale sõnad: ,,See saa jääda
tasumata!''
Kommentaare veel ei ole.
Lisa kommentaar, ole esimene!