Kui äkki sa niidu peal virgud
Ja vaatama jääd kuidas taim
Seal sirgub ja sirgub ja sirgub,
Sind korraga täidab üks aim...

Sa vaatad ja vaatad ja vaatad,
Ei pühigi näolt putukaid.
Ei eita sa sääl, ega jaata
Sa aimad seal midagi vaid...

Siis lind tõuseb leegina õhku,
Lööb laotuseks tiivaga ning
Sealt tuulehoog tuleb ning jahmud,
Kui puudutust tunneb su hing...

Sa oled seal niidu peal virge
Ning korraga avaneb meel
See hommik on karge ja kerge
Ning selge on lindude keel...

 

Pëlqen!