kobekaksik's blog

Äkki maapind rebenes mitmeks tükiks
ja inimesi polnud - mitte ühtki.
Maa lõõmas, kõmises ja paukus
ning taamal peni kurblikult haukus.

Kõik olid kadunud ja mina üksi
ringi jooksin ja valjusti nutsin.
Mu pere, isa ja ema ning sõbrad-
mitte kedagi polnud enam mu kõrval.

Kas tõesti olid mu patud nii suured,
et julmalt nad ära kisti mu juurest.
Juba kaua, nii kaua itken ma siin
ja ootan, millal kõiksus ka minu viib...
/maaema/

Minul on üks sõber Anu, tema ammu ei pea kanu,
kanad vihaseks ta teevad, terve päeva nahka keervad,
karjuvad ja kisavad, mustust maha visavad,
Anol jälle lapp siis käes, sest köögis muidu pasamäed.
See on tõesti põhjus suur, miks köögist kadus kanapuur.
Ja nüüd siis aastaid juba nii, et köögis askeldab tal Priit...
/maaema/

Mu elurõõm kadus kuhugi ära, teda pikka aega pole olnud enam näha.
Käin ringi pea on longus mul ja hing see kurbusest päris hull.
Miks minuga käituti reetlikult õelalt, ma seda polnud teeninud ära - tõega !?
Kas kunagi muutun veel endiseks ma ja suudan tühjusest üle saada ka ?
Mu elurõõm kadus kuhugi ära, kui keegi selle leiab, tooge mu juurde ta...
/maaema/

On reetmine saanud meil moeasjaks :
laps vanemad reedab, sest vähe neil raha,
mees naise reedab, sest nooremat tahab,
sõber sõbra reedab, sest hingelt nii paha.
Kõik halb aga, mis teistele teed,
tuleb ringiga tagasi ja kuidas veel,
saab tasutud iga pisar ja valu,
seepärast enne mõtle, mitte pärast ära palu...
/maaema/

Ma unes nägin, et nutsin nii kaua,
olin maailmas üksi ja kaevasin haua.
Sinna pikali heitsin, peale kraapisin mulla,
et igavikku minna ning mitte välja enam tulla.

Kui voodis ärkasin üles pudenes juustest mul mulda,
olin naasnud ma sealt, kust tagasi ei tulda,
siis vaatasin ringi - oli tühjust ümbrus täis,
ma kõikidest hüljatud, nad kuhugi läind.

MA UNES NÄGIN, ET NUTSIN NII KAUA...
/maaema/

Jänes läheb poodi.
Jänes: Kas teil sinepisaia on?
Müüja: Ei ole.
Järgmisel päeval läheb jänes poodi.
Jänes: Kas teil sinepisaia on?
Müüja: Ei ole.
Müüja mõtles, et jänes juba kaks päeva järjest tahab sinepisaia, niisis ta mõtles tellida. Jänes läks kolmandal päeval poodi.
Jänes: Kas teil sinepisaia on?
Müüja (õnnelikult): Jah on küll !
Jänes: Väkk, kui vastik!

Mina, kübaramoor, olles peast veidi udune kübarate kandmisest, tõotan :
Kanda kübarat kulumiseni ja alles siis peast võtta.
Panna ilustuseks paabulinnusulg, rotisaba või kärbsevõrk.
Pidada ülimaks kübara värviks potisinist ja vanduda talle truudust.
Klubi presidenti alati tervitada esimesena ja kutsuda teda proua presidendimooriks.
Kiita teise moori kübarat isegi siis, kui see panni meenutab.
Kui lind kübarale lirtsatab, seda mitte maha pesta, sest see toob erilist õnne.
Laulda alati kokkutulekutel kübaramooride hümni.
Antud lubaduste mittetäitmisel tabagu mind nõdrameelsus, mille tagajärjel hakkan kandma roosat suusamütsi, katkiseid võrksukke ning kirsasaapaid...

KÜBARAMOORIDE HÜMN.

Kämpa taga Türi vallas
kohtus Roosi Manniga ja Manniga,
püüdsid väikseid kaabupoegi
rohelise salliga ja salliga...

# Siis kübar kaugel maha…

Nii nädal läbi seksisin
ja osa teisest ka
ning kuu aega peksin siis
oma tööandjat ma...
/maaema/

Kompan , kui kõrge on teie "valulävi" sellise jutuga...irw...
.... ja alguses tahtsin pealkirjaks panna : tööka tydruku tidin ...irw...

SA OLED MINU EESTI, SA OLED KODUMAA
JA SÜDAMEST MA ÜTLEN - SIND KUUMALT ARMASTAN !
KUIS MURET OLED NÄINUD JA KUUMI PISARAID
JA VÕÕRA RAHVA TALLAMIST MEIL OTSE RINNA PEAL...
SA OLED MINU EESTI, SA OLED KODUMAA
JA OMETI KORD JÄLLE SAAB VABALT HINGATA !!!
HEAD VÕIDUPÄEVA KÕIGILE !!!
/maaema/

Mul Pillekene külas käis ning pealt ta täitsa paike näis,
tõi tilli, lilli, pipart, soola ja toidu kõrvale veel koolat...

Mul hapendatud seened söögiks ja laud mul tipp-topp kaetud köögis,
kui aga seeni nägi mees, tal suurest hirmust silmad vees,
käbelt ronis laua alla ning ei tahtnud tulla välja,
Kalvi me seltsi tuli alles siis, kui Pille seened laualt viis.

Üks tugitool mul tõmbenumber, see nagu omaette kamber,
seal Kalvi Pille sülle rabas, nii et naisel keerdu käänas naba,
tegi mees seal õndsaid silmi, ma olin justkui indu filmis,
neid haaras mingi metsik rõõm ja taas lõkkele lõi armulõõm...

Nad pärast olid lusti täis, veel kepiranda viis neid käik,
ei osand…