kaljukam's blog
Pakin asju ja endal kerge ärevus sees.Nagu sõidaks esimest korda Kurgjärvele suusatama.Tegelikult arvepidamine ammu sassi läinud.
Anumaks ma SULLE olla tahaks
armastust ma sealt siis jagaks.
Pilgeni ta on täis
nii õrnust...armastust,
kuid ka pisut kannatust.
Tuul sul pehmelt juukseid paitagu
edasi sul minna aitagu
Päiksekiired soojaks kütku hing
et sa ikka mäletaksid mind...
Mis on mul veel siin ikka tahta
sõbrad on mul kõik nii vahvad
päikese nad tuppa toovad
mureraasud ära viivad
Nüüd ma oma eluteel
muretult käin ikka veel
Head ööd ma sulle soovin
ise kaissu tulla proovin
ei tea kas läbi läeb küll see
või ukse poole viib mu tee
Õlut sulle vaadiga
tooks ma suure paadiga
siis me kahekesi koos
paneks pidu täies hoos
terve öö ja terve päeva
ei meil ole sellest vaeva
trimpaks siit ja trimpaks sealt
ainult mitte vahtu pealt
Pannkooke ma enam nüüd ei taha
süda on neist üsna paha
heeringat ma koorega
vitsutaks küll hoolega..! 
Ei vitsad enam aita
vaid võta käest ja paita
siis mu süda sulab sees
ja mu hing ka kuumaks keeb....
Ma päeva ära saatsin
ning ööd siis ootasin
Ootasin kui armsamat
Kuid öö,see kaua oodatud
nii külm-nii kauge
omaks võtta mind ei taha
öelge nüüd mis küll teha....