Äkki ma kirgan headust
mitu ja mitu kvanti,
imestan ise, mis ajast
mulle see vägi anti,
kust on pärit see aare,
mida nüüd heldelt jagan,
ilmselt on olnud side
kellegi elavaga,
kellel on võimsad varud
headusi hinge taga,
kes on mu kõrval seisnud,
märkamatuks jäänd aga.
Polnud tal vaja võtta
mingeid relvi, ei raudu,
oma headuse andis
paljalt pilkude kaudu.
ilus...eriline..hästi kirjutab