..lapsena oli Serõil koer Dik.suurepärane tõupuhas krants,väga tark ja ettevõtlik.Öösiti kolas mööda küla samasuguste toövanite seltsis nagu ta isegi,aga hommikuti ilmus sööma.Kui vanaema aia taga musta saba uljalt rõngas kringlit märkas,hakkas ta sõimama ja kepiga ähvardama.Kringel keerdus silmapilk lahti ja muutus ripakil karusnahkseks kotikeseks,aga Dik hakkas kõigest jõust lonkama.Ta lonkas nii tõetruult ja kunstipäraselt,et vanaema viskas kepi käest ning asus teda söötma ja arstima,aga Dik lubas armuliselt enda ümber talitada,piinatud silmad poolenisti kinni ja ohkas raskelt.Tõsi küll,mõnikord unustas ta ära,millist jalga pidi lonkama,ja lonkas vale jalga,kuid vanaema uskus teda ikkagi..:)

Like! 1