Sa tulid & t6id minuni p2ikese...sama kiirelt sa lahkusid...ja j2tsid mind yksi . Mul ei olnud ei p2ikest , ega sind. See oli liialt valus. Ma l2ksin edasi, ma p22sesin sellelt levelilt k6rgemale, ma astusin yle enda varju ise seda t2helepanemattagi, mis siis et pisaratega, kuid siiski...ma l2bisin selle. J2rgmisel ettapil olid Sina see kes eemaldas minult p2ikese ja koos sinuga kadus j2lle osake minu sydamest, mul on vaid tilluke tykk sydant alles. Siis tulid sina, sa lummasid mind oma naeratusega, kuid sinus puudus miski, mina s2ilitasin sinu p2ikest, kuid ma ei olnud 6nnelik, ma lahkusin sinu juurest koos p2ikesega. Mul oli kahju, kahju et tegin sulle niiviisi haiget, kuid nyyd ma seisan siin...mul ei ole enam kahju, ma lihtsalt olen ilma emtsioonideta, ma olen m2ngur kes m2ngib inimestega, mul ei ole tundeid. Minus on k2ttemaks mis ei t66ta sinu vastu, kuna mu syda ei t66ta ja ma ei oska enam n2idelda, ma ei oska olla enam hea. Ma olen ydini halb, halb sinu, enda ja kogu maailma vastu.

Like!