Saa aru sa lõid  hinge kiilu ja ootad, et selle ma unustaks.
See valu on kui tuli mis ei kustu.
Oodates abi kõrbes.
Ei tule midagi ega kedagi.
Sa ootad minu siirast seletust.
Kellele ma mida seletan. Ma väljendan end kui verbaalse kõhulahtisuse all kannatav optimist.
Mida kuradit sa ootad.
Maailm mu jalge all liigub aga ma püsin.
Ma ei kavatse liikuda.
Vaid püsin siin kuni kokku kukun.
Tükkideks mind võetud ja ikka oodatakse seda õnnistust.
Ei, ei.
Ma ei saa.
Ma ei lähe edasi.
Sinu ma unustan kuid mälestuse võtan kaasa.
Süda lendas minema kui põrmustatud lind.

Ei aita miski. Sa mine, unusta.
Lõpeta see loll mäng.
Löö silmad mul välja ja süda karasta rauaga.
Saad rahu


Ma ei kirjuta siia mida sa tahad.
Sest ma ei anna sulle mida sa tahad.
See jääb minuga.

Tule aga võta tükk. Mis seal ikka.
Ma olen ju killustatud.
Ega ma siin midagi kokku liimima ei hakka.
Ma olen kui kummitus.
Kõnnin sinust mööda, sina mind märkamata.

Elan üle sügise, talve ja kevade.
Tuleb suvi ja pea on longus.
Tüdruk sa ju tead, tunned ja näed.

Suru mind raami ja ma seletan sind lahti.
Räägin ilusat tõtt. Sa ju tead mida ma sinust arvan ja tahan.
Kindlam kui varem, kui vankumatu kalju.

Like!