**** Mu elus on palju kellele meeldin mina kuid minul ainult üks ja see oled sina kuid seda ma tean et sind ma ei saa eks proovin elada sinuta Ma üksinda istun kuristiku äärel ja mõtlen kas mu nukrast elust veel midagi on järel siis mõtlen ma sulle ja meenutan aegu kus sinuga rääkides ei suutnud varjata naeru Siis voolab mu põsele esimene pisar ma proovin olla tugev kuid ma pole nii visa Mu süda on purunenud kui miljoniks killuks mis nagu tunnete leeke välja pilluks Ma proovin seda varjata, peita kuid oma mõtetest sind välja ei suuda heita. Vahel veel endamisi unistan nii äkki läheb kõik õnneks ja sa tuled tagasi Siis ma kallistaks sind kaua, see kalli oleks pikk see kestaks terve igavik Mul südames valus ja hingata paha sinuta ma elada lihysalt ei taha kuid ma ei lase end maha sest põhjustada ei taha sellist kaotuse valu, mida ma isegi ei talu. See luuletus on, ei te küll millest tegelikult on see ühest närbunud lillest Miks pean ma küll olema selline õrn ja hale mulle teeb isegi haiget iga tühine vale Suur osa jääb ellu alati sinust loodan, et midagi jääb sulle ka minust.

Like!