Tere. otsustasin ise ka teha järjeka. Loodan et meeldib teile!
Tere! Minu nimi on Annely ja ma olen 13. Ma elan väikeses maakohakeses põhja-Eestis koos onuga, kes on mind väiksest peale kasvatanud. Mul pole õrna aimugi mis mu vanematega juhtus, sest üheksaselt oli mul mälukaotus, ning siiani ei mäleta ma varasemast ajast midagi.
Käin siin ühes maakoolis, kus ei ole just hea haridust saada. Õpetajad joovad lausa tunnis, ning lastele antakse töö kätte ja öeldakse: " Tehke lihtsalt ära ja olge vait! ".
Ma ei ole emo, kuid mina ei saa vaielda vastu faktile, et mul pole ühtegi sõpra peale oma koera ja kassi. Kass ka kriimustab ja hammustab tihti, niiet teda päris sõbraks lugeda ei saa, aga no te saate põhimõttest aru. Igatahes, kõik see imelik, millest see järjekas jutustama hakkab, algas ühel vihmasel pühapäeval, kui mu onu oli just linna sõitmas. Ta käib seal sageli, ütleb et tööasjus. Me räägime onuga omavahel absoluutselt kõigest, aga see on asi mida ta on minu eest kogu mu elu varjanud, tema töö.
Igatahes, ta võttis oma asjad, pani mulle natuke raha esiku riiuli peale, ning sammus kiirelt uksest välja. Vaatasin aknast kuidas ta bussi peale läks ning kaugusesse kadus.
" Noh, siin ma siis jälle olen, üksi. "
Laususin omaette, kuid seda juhtus kuulma mu koer, Cherry, tema niuksatas selle peale.
Läksin teda kallistama,:
" Ei muidugi, sina oled minuga alati. Ma tean seda..."
Minu lauset katkestas tugev koputus, ei mis koputus, pigem löök uksele. Jooksin vaikselt, natuke kartes ukse juurde, ning vaatasin uksesilmast kes seal ukse taga on. Seal nägin ühte meest, kellel oli kaasas suur kott. Tal olid päikseprillid ees. Otsustasin ennast kokku võtta ning ukse avada. Kui ukse avasin, karjuti näkku mulle:
" sa saad aru mees mida sa teinud oled?! Kõik see kraam siit kotist on kadunud, ja ise sa veel rääkisid et sul kõik töö tehtud ja staff olemas. Ma ei taha teada mis ma suga teen!! "
" ee, tere? tegu on vist eksitusega ma arvan? "
Kui mees aru sai kellega on tegemist ja kellele ta näkku tegelikult karjunud oli, muutus tema näoilme silmapilguga.
" eee...teretere, ma vabandan,minu viga. Aga kas te oskate öelda, kus elab Anti Jõeveer? "
" see on minu o... ee, ma ei tea kes ta on, kuid mul on tunne et ta elab järgmises tänavas rohelises majas. "
" selge, tänud teile! "
Lõin ukse vihaga kinni. Nüüd ma siis tean millega mu onu tegelikult tegeleb!!!
Palun mitte väga vihaseks saada kui järju ei meeldi, ma ei taha kohe õiendada saada 
aga jh , loodan et meeldis!
hhea :)