“Love is just a word until someone comes along and gives it meaning.” II
25, Янгон, Мјанмар (Бурма)



Kui olin oma hobuse ära harjanud, viisin ta ilusasti talli tagasi ning läksin koju, võtsin oma MacBook'i ja tulin õue, basseini veerele, istusin lamamistoolile ja olin netis. Chelestia kirjutas mulle, et ma välja tuleksin, seepärast leppisimegi kokku, et poole tunni pärast minu maja ees.

Jalga panin seeliku, ja valge topi. Peale tõmbasin veel õhukese helekollase kardigani. Jalga panin hommikused kingad. Keerasin juuksed veidi rohkem lokki ning võtsin väikse koti, kuhu panin rahakoti ning iPhone'i.

Astusin uksest välja ning juba oligi Chel seal. "Tsauuu!" tormas ta mu poole kallistades. "Tsau kiisuke, no kuhu läheme?" naeratasin ma. "Ahhh, ma ei saa su naeratusest üle, see on NII armas," vadistas ta. "Äh, ära liialda," hakkasin naerma. "Lähme poodi," ütles ta peale pisikest vaikust.

Poodi jõudes valisin ma omale ühe nätsu, väikse šokolaadi ja ühe Rc Cola. Kokku läks see 2$. Chel ostsis omale ühe vee, paki krõpse ja paki kummikomme. "Omg, sa ostad nii palju," naljatasin ma. "Hehe, tahan sust ilusam olla ja söödan su paksuks!" naeris ta, mille peale ma mossitusnäo tegin, ja mille peale tema mind õlga tonksas.

"Kuule.. ma ja mu isa mõtlesime, et kas sinu juures oleks võimalik ratsutamistrenne võtta? Et äkki saab veidi odavamalt võinii.." rääkis ta. "Minu juures odavamalt?! Mis mõttes ääää, kasutad mind ära vää?!" naljatasin ma taas. "Kuule killunaine, ütle, kas oleks siis?" naeratas ta ka. "Karta on, et... ei." ütlesin ma surmtõsiselt, mille peale ta mind kohkunult vaatas. "Uskuma jäid vä? Muidugi ja! Ma hakkan su isiklikuks treeneriks, haha," rääkisin ma uhkelt.

"Kuule, ära uhkelda midagi, hehe," selle jutuajamise peale olime me jõudnud parki, kus pingile maandusime. Järsku kõndisid meist mööda poisid, kes meie peale vilistasid, me ainult naeratasime. Mõne aja pärast tulid nad tagasi. "Tere tüdrukud," ütles neist kolmest ilmselgelt kõige kuumem, Anthon. Nad istusid meie kõrvale, Anthon ja Jesse minu kõrvale ning William Chelestia kõrvale.

"No mis teoksil?" küsis Anthon ning nurus mult Rc Cola't. "PALUN!" tegi ta armsat nägu. "Kuule, me ei tunnegi teid ja te lampi istute me kõrvale? Julged poisid," naersin ma. "Okei, mina olen Anthon, see väike värdjas on Jesse ja too argpüks on William!" sõnas ta kätega isikutele osutades.

"Ahnii, ja mille järgi sa neid väikseteks värdjateks ja argpüksideks liigitad?" küsisin ma. "Umm, miks mitte?" Hakkasime kõik naerma ning me tutvustasime ennast ka, jagasime numbreid. "Kas teist keegi suitsu teeb?" küsis William. "Daa, mina ja Anthon," vastas Jesse. "Omg, ega ma sinult ei küsind!" ütles ta vastu. Ma vastasin vaid: "Kui pakutakse, siis, aga mitte eriti." "No, me pakume," ütles Anthon ja pani mulle käe säärele.

Lõin ta käe kohe eemale ja süütasin sigareti, mille Jesse mulle andnud oli. "Chelestia, kuidas sinuga?" "No anna!" ütles ta kohe. Järsku vaatame, et meie poole tuleb paar menti, mille peale me kohe jooksu panime, ise keset jooksmist suitsu kimudes. Jooksime raudteejaama välja ja jäime seal seisma.

"Ei tea kust persest nad ilmusid," ütles Jesse. "Ongi no," sõnas ka William. "Nii, kui nüüd keegi tuleb, jookseme üle raudtee, Jesse, sina jääd siia, sa oled 19, ja meie lähme sinna puude taha, sa ütled, et nad tõmbasid teadmata suunas minema, et sina juba üritasid neid hoiatada, sest sa olid püsti sel hetkel, kui mendid tulid, jnejne, selge?!" pidas Anthon plaani.

"Yes, boss!" ütlesid Will ja Jess ühest suust. "Jesse on 19?!" küsisin ma imestunult. "Jah, ma tean, et ta näeb välja nagu 15," ütles Will mille peale Jess talle keskmist sõrme näitas. "Oojaa," ütles ka Anthon, aga siis kuulsime me politseisireene ning jooksime kokku lepitud suunas ja sealt veel kaugemale.

Kui me ühe nurga taga nn varitsesime, tuli Anthon mulle selja taha ja pani käed ümber. "Nüüdsest oled sa minu," ütles ta ja tegi mulle kaelale musi. Rabelesin lahti ja ütlesin: "Hei, ma pole selline, et igaühega midagi aretan, ma tahan enne inimest tundma õppida."

Anthon oli nähtavalt löödud ning ta ütles kiirelt: "Kas keegi jooki tahab?" "Jah," sõnasin ma maha istudes. Siis helises Anthoni mobla ning selleks oli Jesse, kes ütles, et mendid tõmbasid minema. Läksime tagasi poe poole, andsime igaüks Jesse'le natuke raha, ning ta tuli tagasi suure pudeli siidriga, kahe suure pudeli õluga, ühe apelsinimahla ja viinaga.

"Kes lubas laristada?!" ütles Anthon ja haaras ühe õlupudeli, mille ta lahti keeras ja jooma hakkas. "Mitte nii avalikult!" ütlesin ning me suundusime kooli taha mingisse majja, mille taga oli selline vana kuur, kus keegi enam ei käinud ja mida nimetatakse salaja kohalikuks joomispaigaks. Seal oli paar kampa, aga me võtsime oma nurga ning istusime sinna maha.

Jesse oli ka topse ostnud, nii et kohe tegimegi lahti viina ja apelsinimahla, Jesse valas, ta pani kolmveerand topsi viina ja veerand apelsinimahla, kõigil oli umbes: Jesse, hulluks läksid vä? Aga ta vaid ütles, et tutvumise tähistamiseks.

Mina jõin üle poole oma kokteilist ühe lonksuga ära, mille peale võtsin veel siidripudeli lahti ning jõin sealt mitu suurt sõõmu. "Õlu ka otsa?" pakkus Chelestia naerdes, sest ta on ka juba omajagu võtnud. "Ikka," sõnasin ning jõin mitu suurt lonksu õlut.

"Hei, ära hulluks mine," ütles Will, "me peame niimoodi uued joogid tooma!" "Igal juhul!" ütlesin ma ning mul oli väga mõnus olla, kimusime veel natuke suitsu kuni meil kõik otsas oli. Kõrval oleval kambal oli vesipiip, mida nad parasjagu ei kasutanud, seepärast Anthon küsiski meile selle.

Mina istusin juba Anthoni kõrval, aga purjus olles läksin ma talle päris kaissu ning suudlesin teda. "Mis on, Haz? Sa ise pidid mind tundma õppima ju!" "Ei huvita, ma nii armastan sind," ütlesin. "Oh jeesus, Hazel, kõik korras?!" küsisid teised, kuna ma olin ilmselgelt kõige rohkem täis siit kambast.

"KURAT ANTHON! SA ISE TAHTSID MIDAGI TEHA MINUGA, MIS SUL MU VASTU ON NÜÜD??!" karjusin ma talle näkku, tõusin püsti ning hakkasin ukse poole komberdama, aga poole tee peal kukkusin ma sinna samasse mullasele põrandale maha, mille tagajärjel mu riided täiesti mustaks said.

Kõik arvasid, et nüüd on aeg ära minna, Anthon võttis mu enda juurde kaasa ning nii veetsingi öö seal. Hommikul ärkasin ning nägin telekat enda ees. Vaatasin ringi ja kõik oli võõras, ainult hea lõhn oli, mis tuli ilmselt köögist. Läksin kööki ja nägin Anthonit pliidi ees pannkooke tegemas.

"Hommikust, joodik," ütles ta hästi armsalt. "Kuule, ma mäletan küll, imekombel, aga anna andeks selle eest, mis ma tegin. Kelle särk see on üldse?!" küsisin, enda seljas olevale särgile vihjates. "Minu särk, su enda omad on pesus, sest sa määrisid nad ära."

"Ah nii, kuule ma lähen vaatan telekat siis, kuni sa toidu valmis saad," ütlesin ning läksin tagasi oma "voodisse", võtsin teki peale ja lülitasin teleka sisse.

-
Hehe, hästi pikk sai, sest mul oli mõtteid, ei tea, kuidas pärast poole.
/ Hinnake
/ Kommenteerige
/ Kritiseerige
/ Reklaamige

AITÄH! :)

64 views
 
Коментари
DhaJenny 30.06.2011

poisid on sitaks kenad ;) , teata :)

-RAHUKA- -RAHUKA- 01.07.2011

http://www.rate.ee/blog/1335687/pealkirjatu-iii

UUS OSA! :)
Palun saada sõpradele/reklaami, kui võimalus on ;)

Blog
Blogs are being updated every 5 minutes