“Love is just a word until someone comes along and gives it meaning.” IV
25, Янгон, Мјанмар (Бурма)



Eelmine:
"Noh, tibu, kuhu me jäime," ütles ta üliarmsalt, mitte pervertselt, nagu see kirjapildis tundub. Olime juba peaaegu pikali, kuni ma ütlesin, et ma pean minema. "Kus mu riided on?" - "Kas sa tõesti pead minema?" küsis ta vastuseks, ise kutsusilmi tehes. "Jah," sõnasin ja tegin talle suule ühe pika suudluse.

Järsku paiskus uks lahti ning...

-----------------

...sisse jooksis mingi tüdruk. "Väärakas, hoia mu vennast eemale!" hakkas ta mind Anthoni embusest ära hoidma. "Anthoni õde," mõtlesin. "Patricia, mida sa teed?" oli Anthongi segaduses. "Andy, see pole sinu asi! Hoia temast eemale, ma tean ta kavatsusi! Ma tunnen teda!" ütles ta Anthonile. "Jah, ma tean sind, Rebecca!" sisistas ta mulle.

"Particia, oota, oota, mida? Mis Rebecca'st sa räägid?" sekkus Andy (Anthon). Patricia segas aga kiirelt vahele: "See on ju see, Rebecca, see bitch, kes kõigi poisse koguaeg varastab ja nii edasi!!" "Patricia, see pole Rebecca, see on Hazel, mis tondijuttu sa ajad?" "Ära tule valetama!" vihastas ta ja tiris mu kättpidi välja. "Ära enam tagasi tule!" karjus ta mulle ukselt.

Kuna ma olin ainult Anthoni särgis ja aluspesus, hakkasin ma uksele koputama, sest nende maja asus suhteliselt tiheda liiklusega tänaval. "Hoia eemale, väärakas," kuulsin vaid summutatud tüdruku häält. "Patricia, rahune maha! Ta pole mingi kuradi Rebecca, vaid Hazel Waybourne kes tuleb kuradi teisest USA otsast kui see bitch Rebecca! Saad aru! SAAD ARU?!" muutus ka Anthon vihakseks.

"Päriselt ka vä?" alandas Patricia hääletooni. "Jah, issand jumal! Ma tunnen Rebeccat, ma ei veaks teda siia!" vastas ta.

Mõne minuti pärast, peale nende vestlust, vajus uks mu selja taga lahti, ning mulle vaatas otsa Patricia. "Andesta," ütles ta, pea-aegu nuttes. Ta ulatas mulle käe ja tõstis mu püsti. "Andesta, andesta, andesta," ütles ta veel kord. "Sa nägid NIII Rebecca moodi välja," sõnas ta.

"Rahune, ma ei ole vihanegi," ütlesin pool naerdes, mille peale ma Patricia silmis seda ütle-nüüd-oma-nimi-ja-saame-sõpradeks pilku, mille ma kohe ära tundsin. "Ma olen Hazel, tore tutvuda," laususin ning sirutasin käe tervituseks. "Patricia, sama siin," ütles ta, mu käest võttes ja seda raputades. "Ehk astud sisse?" tuli ka Andy uksele.

"Jah, tulen ikka," sõnasin naeratades ning astusin üle ukseläve. "Sa võid mu riideid laenata," ütles Patricia ja kutsus mu üles. "Ei, aitäh, mul endal ka riided olemas, aga sinu tuppa ma võin neid vahetama tulla küll," sõnasin ja läksin üles.

Kohale jõudes maandusime voodile, et mitte riideid vahetada ja et üks korralik jutt üksteisest maha pidada. Ma pidin alustama. "Noh, ma olen 17 aastane ja elan siit umbes 2 kilomeetri kaugusel hobuserantšos, mu isa peab hobuseid ja ema on isa puidufirma sekretär. Ise tegelen jooksmise ja ratsutamisega."

"Nähh, ma tahan ka hobuseid!!!" ütles ta, nagu väike laps. "Igastahes, ma olen 16 aastane, elan siin samas oma toas, isa mul elab Inglismaal ja ema siin meiega, isa töötab muidu ajalehetrükikoja direktorina ja ema kohaliku teatri disainerina. Tegelen ujumise ja vahel harva ka ratsutamisega, aga ehk nüüd tihedaminigi?"

Hakkasime naerma. "Muidugi võid sa minu juurde ratsutama tulla, tulge koos Andy'ga," sõnasin ja vaatasin ta armsat tapeeti. "Miks sa Anthonit Andy'ks kutsud?" uurisin. "Mh, midagi paremat ma välja ei nuputanud ja Anthon oleks liiga pikk öelda. Vahel kutsun teda isegi Käsna-Kalle'ks ja pineapple'ks.

"Who lives in the pineapple under the sea? Käsna-Kalle Kantpüks," laulsin ma naeruga. "Jep, nii see käib. Kuidas ma sind kutsuda võin?" küsjus ta seepeale. "Well, erilist hüüdnime mul pole, mõtle ise midagi välja," sõnasin rahulikult.

Seejärel hakkasin ma riideid vahetama, Patricia suures walk-in kapis ning kui ma välja astusin, karjus ta mulle näkku: "Ma hakkan sind Hokie'ks (hõuki) kutsuma!" Naersin tüdruku idee peale ja kiitsin selle heaks. "Ja ma sind Pokie'ks (põuki) siis!" naersin ning vaatasin end peeglist.

"Armas seelik sul," ütles ta mu seelikut imetledes. "Jah, on küll, mulle ka meeldib," sõnasin talle vastu.

Järsku ehmatasime hullult, sest Anthon hüppas sisse ja karjus:

-----------------

SEDA, MIDA ANTHON KARJUS, SAATE JUBA JÄRGMISES OSAS TEADA :) IGASTAHES, MA LOODAN, ET TEILE MEELDIS, ET OLI PIISAVALT PÕNEV, OTSEKÕNE MA ENAM BOLDI EI PANE, SEST MULLE MEELDIB NII ROHKEM. PIKKUS PEAKS NORMAALNE OLEMA, JA OSAD LOODETAVASTI TULEVAD VEIDI TIHEDAMINI KUI NÜÜD :) PALUN KOMMENTEERIGE, HINNAKE, TEATAN KOMMENTAARI VASTUSEKS :) RAHEL :3.

69 views
 
Blog
Blogs are being updated every 5 minutes