Habras on tunnete sild
üle lõputu kuristiku
nagu
purunev jää
mille iga kild
teeb ruumi
suurele veele
Tol õhtul keset
tormi ja äikest
sa lubasid''tulen jälle''
nii üürike oli see aeg kui
rääkisid tõtt
ja sel suvel meid saatis vaid päike
Minu hinge jäi magus
igatsus
sinu meelatest sõnadest, huultest.
Siiamaani veel tunnen su huuli
suul
unistusse ma kantud nüüd tuultest
There are no comments yet.
Leave your comment, start the discussion!