Me ju armastame oma lähedasi,teeme tööd,

mõnikord elu ennastki-Miks siis veeretab saatus meie teele katsumusi?

Sest see ONGI ELU.

Kui oleme enesele elamise julguse juba võtnud,siis oleme võtnud

endale ka riski, tõusta hommikul õnnelikuna ja

minna õhtul õnnetuna magama,ja vastupidi.

Ainult ühte päeva,ühte hetkegi võib mahtuda meie elu suurim õnn või õnnetus.

Kuidas nendega toime tulla,mida kõigi oma õppetundidega peale hakata-

nendele küsimustele peame elu endaga vastama, sest oma ainsa elu

peame korraldama ise.

Ehk aitab ka teadmine et kaotuseski on kaks poolt-valu kõrval jääb alati

ka mälestuste ilu.

Like! 2