Kui sa ei kaota pead ka siis,

kui kõik teised on selle kaotanud

ja karjuvad, et süü on sinu.

Kui suudad veel uskuda endasse,

ehki keegi ei usu enam sinusse,

küsides siiski endalt,

ehk ongi õigus neil ja mitte sinul.

Kui oskad rahulikult oodata oma saatust

ega tasu vihkamist vihkamisega,

solvangut kättemaksuga,

pidamata end seejuures pühakuks või targaks.

Kui oskad unistada,

seejuures kaotamata end unistuste võrku

ja mõelda,

ilma et mõtted sind täienisti haaraks.

Kui suudad vaadata näkku õnnele ja õnnetusele,

eelistamata neist kumbagi.

Kui suudad silma pilgutamata jälgida,

kuidas su tõde sulab valeks ebasiira huultel

ja kuis ühekorraga variseb kokku kõik sulle kallis,

ning asu seda siis surmapõlglikult uuesti üles ehitama.

Kui võid panna üheleainsale kaardile

oma elu kõik annid

ja need kaotada

ning seejärel uuesti alustada

midagi kahetsemata.

Kui suudad taastada oma närbunud julguse

ja pidada vastu ka siis,

kui ainus mida teha saab,

on öelda endale:"Pea vastu!"

Kui oskad rääkida vaestega end alandamata

ja kuningatega end ülendamata.

Kui ei sõber ega vaenlane

ei saa sind kahjustada.

Kui sulle on kallid

kõik inimesed ühtemoodi.

Kui oskad sisustada halastamatu minuti

kuuekümne unustamatu hetkega-

siis on sinu oma Maailm ja kõik, mis seal sees!!!

(Rudyard Kipling )