Täna oli mul luba metsa minna, sest me tahtsime Carolyga midagi filmi õhtu moodi teha ja ta elab läbi metsa linna ääres. Sinna oli küllaltki pikk maa aga ta lubas mind sinna kiirelt toimetada.

Peagi oligi kuulda kopputust ja ukse taga oli Caroly

''Noh , liigume ?'' küsis ta ähmi täis olles

ma noogutasin ning võtsin diivanilt oma kotti.

Caroly vaatas ringi ja ma lukustasin samal ajal ust ja kui ma ümber pöörasin oli mu ees hiiglaslik hunt. Ma naeratasin vaikselt

Hunt võtis mu oma selga ja hakkas sörkima ja aina kiiremaks läks ja mina haarasin ta pruunist kasukast aina kõvemini kinni.

Algul oli see veidi hirmutav aga hiljem oli see isegi lõbus. Ja nii möödusidku pool tundi ringi joostes. Peagi me peatusime tüdruku maja ees ja siis jooksis Brandon välja.

''Tsauki'' hõikasin ja hüppasin talle sülle

''Tere sullegi inglike'' sosistas ta mulle kõrva

''Kõigepealt kui ma teid Carolyga üksi jättan pean ma sind oma vanematele tutvustama kuigi nad ei tea, et ma leidsin oma hingesugulase '' seletas Brandon

''Nad teavad ?'' küsisin ehmunult

''Heh, muidugi .. See asi on ju pärilik'' sõnas Carolyne

Mind ei pannud isegi imestama see, et ta on inimese kuju võtnud. Astusime kolmekesi maija , see oli hästi avar ja valge. Mulle meeldis see isegi.

Brandon tiris mind edasi köögi poole.

''Ema , isa see on Alice'' tutvustas poiss mind oma vanematele, tal oli naeratus lausa kõrvuni

Kurja pilguga isa ja tüdinud ilmega ema muutusid kohe rõõmsamaks neil oli naeratus veel suurem peas kui Brandonil

''Miriam'' tutvustas Brandoni ema ennast ja kallistas mind õrnal

''Jakc'' tutvustas Brandoni isa ennast ja surus kätt

''Isa, see võib tunduda kokkusatumusena aga, see on see sama tüdruk kelle isa sa suuta ei suutnud'' sõnas Caroly vaikselt

''Ohh issand ..'' porises mees vaikselt

Ma püüdsin oma head tuju säilitada ning see tuli mul mingil määral välja

''Ma röövin ta nüüd'' kilkas Caroly võttes mu käest kinni ja mind enda järel tirides

Suundusime teisele korrusele ning ühte tuppa mille tooniks oli roosa ja valge. See oli veidi lapsik aga siiski omamoodi ning armas. Seal oli suur valge voodi millel olid roosad voodi riided ning valged ja roosad padjad koos hunnik mänguasjadega.

Maas oli pruun parkett ning sellel paar erikujulist vaipa mis olid samuti roosades ja valgetes toonides ning kaks kott tooli mille värv ei erinenud teistest asjadest. Igal pool riiulitel ning kapi otsas olid pehmed mänguloomad.

''Wow'' suutsin vaid öelda

''Ma tean mida sa mõtled, see on nii lapselik onju ? aga mulle meeldib !'' sõnas tüdruk naeratades

''Eee, seda ka aga see on ka armas ja kõike muud'' ütlesin vaikselt

Istusime kott toolidesse ning Caroly tõi virna filme mille vahel me valisime ühe romantilise ja ühe õuduka ning Caroly tõi palju head närimiseks. Ise ta eriti ei puutunudki neid

*

Ööseks jäin ma nende juurde ning Caroly tegi mulle aseme põrandale enda tuppa. Kell oli tiksunud juba kahe peale ja uni oli suur.

Olin teel wc poole kui möödusin Brandoni toast. Ta vedeles oma voodis ja vaatas lage, ma otsustasin sisse astuda.

Ta tuba oli mustades ning punastes toonides, ma ei saanud aru mis neil Carolyga kahevärviliste tubadega on aga kui ringi hakkasin vaatama siis aastasin ka valget tooni.

Istusin voodile ja jälgisin poissi, kes oli täielikult omas maailmas. Ma heidsin ta kõrvale pikkali ja toetasin pea ta rinnale. Ta silitas õrnalt mu pead.

''Ma ei taha sind kaotada, sest ma hoolin sinust liiga palju !'' ütles poiss

''Samad sõnad'' sosistasin vaikselt ning pisar voolas mööda mu põske

'' You're everytihing to me '' sõnas poiss ning tõusis istuli ja vaatas mulle silma

Ma vaid naeratasin ning jälgisin teda

''Sa peaksid minema nüüd magama'' sõnas poiss ning ta pilk muutus kurvemaks

Ma tõusin ohkega püsti ning käisin wcs ja siis läksin tagasi Caroly tuppa

''Kus sa nii kaua olid ?'' küsis tüdruk kohe

''Brandoniga.. '' ütlesin nukralt

''Miks nii nuker ?''

''Ma ei tea ise ka'' sõnasin ning heidsin pikali

''Ma olen väsinud.. Head ööd !'' sõnasin vaikselt ning tüdruk soovis mulle sama

Tegelikult ma mõtlesin selle peale , kui kummaline see suhe on .. Seda saab üldse suhteks nimetada ? Kui ma vaatan teisi siis me oleme nii erinevad, ta ongi üldse nii erinev teistest poistes ..

Ah, ma ei saa aru mida ma põen ! Ta ju ütles, et hoolib minust aga kas sellest piisab ?

*

Hommikul ärkasin toas üksinda, tegin end korda ning läksin teisi otsima.. Caroly sahmis köögis söögiga ja Brandon istus söögitoes ja mängis oma kohviga

''Ma lugesin su mõtteid eile'' ütles poiss kui olin laua taha istunud

Ta ei vaadanud mulle otsa, ta ei pööranud pilku oma kohvilt milles oli lusikas millega ta mängis

''Ma ei saanud eriti aru mis sa sellega mõtlesid ? Ma ju ei teagi sind ja ma ei saa öelda, et midagi enamat tunnen su vastu'' rääkis poiss

''Noojaa aga ma lootsin v nh .. Unusta ära !'' ütlesin püsti tõustes ja lihtsalt minema jalutades.

Teadsin, et siit on nii pikk ma minna aga mind ei huvitanud , see. Ma olin nii vihane lihtsalt ning ei mõelnud millegile. Ma olin kõndinud juba pikkemat aega kui kuulsin sahinat ning vaatasin üles puu latva.

Seal oli suur lendav eluks .. FÖÖNIKS ! Ma hakkasin jooksma ja jooksma ning ta lendas mulle järgi ning ma kopperdasin. Ta oli mu kohal ning valmis rundama ning ma sulgesin oma silmad.

Kuulsin kõva urinat ning valu möiret avan silmad ja näen kahte kunti ja maas vedelevat fööniksid. Üks hunti oli pruun ja teine hall. Hall hunt oli Brandon.

Nad muundusid inimesteks ning tulid minu poole ..

''Mis sul arus oli ?'' küsis Brandon minu haavu uurides

''Oh sa raisk'' pobises Caroly

''Sa parandad oma haavu !'' ütles Brandon ehmunult

''Miks see elukas mind taga ajab ?'' küsisin neilt ringi vaadates, maas vedeles poiss.

See poiss tõusis püsti ning hakkas jooksma , siis muutus Caroly hundiks ning sööstis poisile järele, hüppas talle selga ning hammustas pea otsast..

See vaatepilt oli jõle ning kõhedust tekkitav

''Tule ! Ma viin su koju '' ütles Brandon ning võttis mu sülle ning jooksis.

Poisi jooks oli tunduvalt aeglasem kui hundi oma aga siiski jõudsime me peagi minu juurde, töö rüütel ema oli loomulikult tööl.

Brandon asetas mu voodile

''Miks sa mulle järgi tulid ? Ahh jaa sul vajadus elu järele sest minust oleneb see !'' kriiskasin poisi peale

''KURAT RAHUNE MAHA !'' röögatas poiss mu peale ja rapputas mind

Ma lõin ta vastu seina ning seinal olevad asjad kukkusin maha ning mingid asjad läksid katki, see jõud oli ikka ääretu. Poiss vaatas mind suurte ning ehmunud silmadega.

''Hoia minust eemale !'' lõrisesin kui poiss minu poole liikus

''Olgu, rahune maha ja siis räägime !'' sõnas poiss ning lahkus.

Tegelikult olin ma ise ka parajas šokis, see jõud on ju ohjeldamatu .. Vahetasin riided ning tegin end korda ja suundusin metsa poole.. Ma ei kartnud fööniksit, kuigi neid on terve trobikond veel.

Ma hakkasin lampi jooksma, ma jooksin mööda metsa ringi ning ei väsinud.. Ma nautisin seda jahedat tuult mis näkku puhus ja lasin end lõdvaks.. Järsku ma nägin maailma erksamates värvides ning tundsin lõhnu.

Ma jooksin järve äärde ja vaatasin oma peegeldust . Ma ehmusin ning astusin paar sammu tagasi .. Ma nägin roheliste silmadega süsimusta hunti ..

*

Ma jõudsin oma majani , olid šokeeritud ning segaduses. Suutsin jälle kahel jalal olla ja see oli nii veider tunne , kui oled pool päeva nelja käpa peal jooksnud.

Ma vaatasin korra maja ning otsustasin, et lähen Caroly juurde ja räägin temaga. Mul oli alati olnud üllatavalt hea mälu ning mulle ei valmistanud tema juurde minek probleeme. Lasin end joostes lõdvaks ning juba muundusin.

Peagi olin kohal ja enne kui maja juurde jõudsin muundusin inimeseks. Ukse peale vastu tuli Miriam

''Tere kallike, tulid Brandoni juurde ?'' küsis ta

''Tere jah , ma tulin tegelikult Caroly juurde''

''Nad istuvad mõlemad Caroly toas'' ütles naine mind sisse lastes

Ma jooksin kohe üles ja astusin tuppa ilma kopputamata

''Sina, kasi välja !'' näitasin näpuga Brandoni poole

''Miks sa temaga nii käitud ?'' küsis Caroly murelikult kui poiss oli väljunud

''Sest ma ei usu, et ta midagi tegelikuses tunneb mu vastu'' ütlesin selle välja

''Aga meil on suurem probleem , nimelt suur must kutsa roheliste silmadega'' ütlesin tüdrukule

''Ah ? Hunti mõtled ? Must hunt on kõige võimsam hunt ja teda on üks kord sajandi jooksul näha'' seletas tüdruk

''Tore ... Aina toredamaks läheb !'' porisesin omaette

''NÄHTI MEIE METSAS MUSTA HUNTI !'' tormas Brandon sisse

''Mis te nii pabinas sellepärast ?'' küsisin neilt

''Meie kõigi elud on ohus, sest see hunt teeb seda mida ise õigeks peab .. teda ei saa karja võtta , sest ta ei ohjelda ennast ! Ta on tugevam kui meie kõik kokku .. Ta on ohtli'' seletas Brandon

''No kurat kül , äkki aitab minu elu hävitamisest ? Ma mingi kuradima must hunt , aheldatud mingi elu janus debiili külge'' käratasin järsku

Caroly ja Brandon vaatasid mind suurte silmadega

''Sina ? Must hunt ?'' oli Caroly täielikus šokis

Ma kukkusin maha ja hakkasin nutma, ma tahaks kedagi enda kõrvale kes mind mõistaks , keegi kes hoolib ... ma ei tunne seda, et kuuluks siia.

Brandon istus mu kõrvale ja kallistas mind tugevalt ''Kõik saab korda !''

*

Ärkasin päiksekiirte ja linnu laulu peale üles. Olin pehmes voodis, vaatasin veidi ringi ja sain aru , et olen Brandoni toas. Tõusin püsti ja otsustasin minna vaatama kus ta ise on.

Caroly ja Brandon istusid all ja rääkisid juttu

''Mida sa edasi plaanid teha ?'' küsis Caroly poisilt

''Ma jään temaga ! Kui see on minu saatus siis ma olen temaga igavesti ning toetan teda'' sõnas

Brandon kindlalt

''Mitte igavesti vaid 400 aastat''

''Just''

''Kas sa üldse tunned ta vastu midagi ? Ta põeb sellepärast jubedalt '' küsis Caroly

''Mm, ta meeldib mulle ääretult ja nagu sa peaks teadma tõmbab mind tema poole aga temaga on

raske toime tulla'' sõnas poiss kurvalt

'' Teie suhe tundub nii keeruline '' sõnas Caroly

Metsas olid kuulda möiret ja Caroly ja Brandon kargasid automaatselt püsti ja jooksid metsa poole

Brandon vabastas valju ulge mis kutsus teised kohale. Ma seisin seal köögi ukse juures jahmunult.

Hakksin jooksma , majast väljudes muundusin. Minule ei kehti karja reeglid ! Jooksin ja jooksin kuni jõudsin lagendikule , kus seisid viis hunti ja neli fööniksit. Loomulikult olid fööniksid mittu mittu korda suuremad.

Vali lõrin pääses mu kurgust valla, kõigi pilgud olid jahmunud ning jälgisid mind. Mike, Nick ja Amber ei teadnud kas rünnata mind või mitte . Ma tegin neile asja lihtsamaks ja ründasin ühte fööniksit.

Jooksin ning hüppasin õhku ja lõin hambad sisse. Ta rapputas mind enda küljest lahti ning ma kukkusin vasta puud, vaikne niutsatus pääses valla. Ajasin end püsti ja ründasin uuesti.

See võitluse moodi asi kestis varajaste hommiku tundideni. Amber ja Nick olid saanud päris suuri vigastusi, Brandon oli ka saanud kõvasti kahjustada aga ta ei andnud alla.

Ma jooksin pikkali kukkununud Amberi juurde, kes oli inimeseks muutunud. Ma vaatasin teda oma kurbade silmadega

''Brandon'' pigistas ta vaikselt suuts välja

Pöörasin koheselt ümber. Brandon oli maas ja fööniks oli valmis ründama. Ma jooksin ja lõrisesin. Ma puresin selle fööniksi lihtsalt läbi. Olin nii vihane, et ei mõelnud mida teen ja ei suutnud oma raevu talitseda.

Ma vaatasin platsi, kus oli kaks surnud fööniksit ning kaks raskesti haavatud. Caroly oli teisel pool platsi ja jälgis seda vaatepilti, Brandon ei lubanud tal võidelda. Amber oli raskelt vigastatud ning samuti ka Nick.

Mike toimetas nad majja. Ma vaatasin kõike ning järsku läks silme eest mustaks ning ma vajusin kokku.

*

Avasin vaikselt silmad, koheselt tõusin istukile.

''Auutšš'' ütlesin vaikselt ning võtsin oma vasakust õlast kinni, tõmbasin pluusi natuke alla poole, seal oli nahku täiesti sodiks kriimustatud.

''Alice, sa peaksid puhkama !'' tuli Mike tuppa sisse

''Kuidas teistega on ?'' küsisin koheselt

''Oeh , Amber suri aasal.. Nickiga on kõik korras ja''

''RÄÄÄGI KURAT VÕTTKAS !'' käratasin poisi peale

''Brandon on koomas'' sosistas ta vaikselt

''Kas ma saaks teda näha ?'' küsisin ning pisarad voolasid alla

Mike juhatas mu poisi tuppa. Tal olid küljes erinevad juhtmed ning ta lamas liikumatult. Ma istusin ta kõrvale ning võtsin ta käest kinni

''Ma jätan teid nüüd üksi'' patsutas Mike mu õlale

Noogutasin vaikselt

''Brandon, ära jätta mind siia üksi ! Ma vajan sind ! Saad sa aru ma armastan sind !'' nuuksusin vaikselt

Peagi tuli Caroly sisse ja ütles, et ma peaks puhkama minema. Ma ei saanud talle kuidagi vastu vaielda..

''Kallis, ma luban, et kõik saab korda !'' sosistasin poisile kõrva ning lahkusin ruumist ...