Alice on jälle selle tüdrukuga koos. Äärmiselt ilus tüdruk, ei tea kas see on tal mingi uus sõber. Ei tundu nagu tema tüüpi, Alice'i tüüpi inimesed on rohkem sellised sügavad ja hingelised. See tüdruk, aga tundub selline lihtsameelne ja väga õnnelik. Nii nad tulevad maja poole, parem vist oleks kui nad ei leia mind akna pealt luuramas. "Ema, mulle tuleb külaline, Angel. Tule, ma tutvustan sulle teda." Karjub Alice mulle alt, sean sammud sinna ning naeratan Angelile laialt. "Tere kullake, mina olen Alicia, Alice'i ema." Ulatan talle käe, Angel naeratab ning võtab käe vastu:" Mina olen Angel, saime Alice'iga paar päeva tagasi tuttavaks, tundub, et tema nimi on algatatud sinu nimest? Alicia, väga ilus nimi. Ma sooviksin, et minu nimi võiks ka nii kenasti kõlada." Selle peale ma ei oska talle midagi vastata, tüdruk on nii vabameelne, pobisen õrnalt ühe aitähi ja kutsun neid kööki pakkudes välja, et teen neile midagi süüa. Alice jälgib meid terve see aeg ning ei lausu sõnagi. "Nii tüdrukud, mida te süüa tahate?" Angel läheb tantsival sammul külmkapini ning viskab sealt kõiksuguseid erinevaid toiduaineid lauale. "Täna teen süüa mina," ütleb ta peale seda kõike ning asub pliidi juurde askeldama. Küll ta räägib palju. Ta on seletanud sellest ajast peale kui ta uksest sisse astus, kuid mingil imelikul kombel pole see häiriv, vaid rohkem nagu kuidagi kodune. Kuulan tema juttu huviga ning ka Alice kuulab, mis on tema puhul absoluutselt ime.

Tunnen toidu lõhna ning tunnen kuidas kõht vaikselt märku annab, et seda oleks vaja millegagi täita. " Ongi valmis, näete siin on taldrikud ja nii. Palun sulle ja sulle ja mulle," serveerib Angel toidu ning me asume sööma. "Angel see on imehea, kust sa süüa tegema õppisid?" Küsin ma temalt. Ta läheb põlema kui säraküünal ning naeratab vist oma kõige säravamat naeratust. "Ema õpetas," ütleb ta väga rahulolevalt. Noogutan, imelik on see, et Alice pole siiani sõnagi lausunud. Vaatan teda silmanurgast ja ta näol on naeratus. Siiras naeratus. "Alice mis sina arvad? Kas sulle maitseb?" Alice noogutab ja küsib:" Tead, ma mõtlesin, et kas võin täna Angeli poole jääda? Ööseks nagu, mõtlesime siin, et teeks mingisuguse tüdrukute õhtu, saame tuttavaks jne." See paneb mind mõtlema, kas Alice jälle oma tükke ei tee, kuid Angel segab oma jutuga vahele:" See oleks lihtsalt imeline, mul on palju raamatuid kus on igasuguseid retsepte ilutoodete tegemiseks ja need oleksid sellised kodused ja looduslikud. Meil oleks nii lõbus, mul on suur telekas ja palju-palju filme. See oleks lihtsalt aasta parim sündmus." Vaatan mõlemaid, nende silmis särab mingi tuluke. Mõlemad ootavad vastust. "Noh, ma pean ütlema ja, sest nagunii Alice leiaks võimaluse kuidas sinna siiski tulla." Tüdrukud purskavad naerma ning mina naeran koos nendega. See on järjekordselt üks nendest hetkedest kus ma tunnen, et kõik hakkab korda saama. See on hea tunne. Väga hea.

"Angel mina sina ees, ma pean nii öelda mingi koti kaasa võtma, et ööriided ja hambahari oleks kaasas. Oota mind seal kus me esimest korda kohtusime eksole." Angel noogutab ning läheb üksi edasi. Jooksen ümber maja ning haaran puuriida alt pudeli. Täpselt siin kuhu ma selle panin. Topin selle esikus olevasse kotti ning torman Angelile järgi. On juba hämar, tähendab, et kell on kusagil üheteist kandis. Angel haarab mul käest ning me lisame sammu. "Näe järv on seal, kuula, juba on hääli kuulda. Ma luban, et kõik on seal hästi toredad, " ütleb Angel ja ma kuulan. Ongi nii. Peagi jõuame sinna ning rahvast on palju. Kui inimesed Angelit märkavad kogunevad nad tema ümber ja hakkavad viimastest uudistest rääkima. Mind ei panda tähele ning just see ongi hea. Lähen otsin mingi pimedama koha ja istun üksi maha. Mmm.. rumm. Võtan ühe lonksu ning krimpsutan nägu. Samas olen uhke, et mul ei lähe selleks mitte mingisugust peale jooki vaja. Angel on tõeliselt populaarne nagu näha. Absoluutselt kõik tiirlevad tema ümber ja ootavad, et ta nendega räägiks. Ilmselgelt talle meeldib see. Talle meeldib olla tähelepanu keskpunktis. Võtan veel paar lonksu ning tunnen kuidas seest kõik kuumaks läheb. Nii hea, lihtsalt kõige parem. "Alice, mida sa teed?" Küsib Angel minult kui näeb mu käes rummi. Ma ei oska midagi vastata. Hakkan kogelema ning tunnen kuidas ma näost tuli punaseks lähen. Angel hakkab naerma :"Miks sa mulle ei paku?" Naeran ka :" Ma arvasin, et sa oled mingil määral pühak." Ta haarab mu käest pudeli ning kallutab seda kanget jooki alla nagu oleks see vesi.

"Angel, äkki sulle aitab? Sa oled juba pool pudelit üksi ära joonud," küsin ma temalt. Angel vaid raputab pead ning võtab veel paar lonksu. Ta ei näe just kõige parem välja, äkki peaks ta koju viima. Kurat, ma ei tea kus ta elab. Pidin ma selle rummi võtma. Ta tõuseb püsti ja hakkab tantsima, see on juba kolmas kord kümne minuti jooksul. Kahjuks pole mingit muusikat ning kõik ümber ringi naeravad. Siis jääb ta seisma ning vaatab mulle otsa :" Kallis Alice, ma käin korra ära. Olen kohe tagasi." Ta on kadunud. Mina jään üksi istuma, aeg möödub. Vist on möödas juba 20 minutit ja nüüd hakkan ma muretsema. Karjun üle rahva:" Kas keegi on Angelit näinud?" Vastust ei tule. Karjun veel ning ajan end püsti. Kuidas saab olla, et ta kadunud on. Teda ei ole mitte kusagil. Küsin veel, kuni minu juurde tuleb üks kutt. Ta näeb välja täpselt nagu Angel. " Kes kurat andis Angelile alkoholi," küsib ta minult. Vastan sama ülbelt:"Mina!" Kutt läheb marru. "Kas sa oled idioot või? Viimane kord kui ta end täis jõi, otsiti teda kolm päeva. Lõpuks leiti metsast, ta oli alajahtunud, mitte midagi söönud ning ta pidi 3 nädalat haiglas veetma. Mida sa idioot teinud oled?" Olen tumm. Ma ei teadnud seda, see on minu süü. Tuletan meelde suuna kuhu Angel jooksis ning jooksen talle järgi. "Kuhu sa idioot nüüd lähed? Ära mine sinna. Kas kuuled?" Karjub kutt järgi, kuid mul pole aega. Ma pean Angeli enne üles leidma kui midagi hullu juhtub. Pidin ma jälle oma lollusi tegema. Miks ma kurat ei või kunagi normaalne olla? See kõik on minu süü. Minu süü. " Angel, kus sa oled? Palun vasta. Alice siin, palun karju või midagi. Palun vasta, kus sa oled," karjun ma meeleheitlikult. Vastust ei tule ja olen kindel, et seda ei tulegi. Mida ma teen? Mida kuradit ma teen?