-

Leidsin ennast jälle haiglavoodilt, k6rval seisis mule arst ja vanaema kes rääkisid omavahel. Ma nägin neid väga uduselt, kuid proovisin siiski avada oma silmi. Nägin kuidas vanaema hoidis kätt järsku enda näo ees ning hakkas nutma.

Arst patsutas teda selja peale. T6stsin natukene enda kätt ning h66rusin enda silmi. ''Melinda, sa ärkasid!'' Ytles vanaema tulles minu k6rvale ja v6ttes käest kinni. ''Mis mul on?'' Kysisin. Vanaema eitas oma peaga, ega tahtnud öelda.

Arst tuli mu k6rvale ning pani oma käe mu 6lale. ''Melinda, ära palun ehmu. Kuid sul on kahjuks krooniline c-hepatiit.'' Ta ytles. ''Mida se tähendab?'' Kysisin. ''Et sinb peab nyyd ravima et sulle ei tuleks maksakirroosi, v6i vähki. Muidu halval juhul.. v6id ära surra.'' Ytles arst. Vaatasin teda tuimalt ja väga kysivalt. Kuidas, miks..? Kysisin endalt. ''Kas sa ise oskad arvata kust see oleks v6inud tulla?'' Kysis arst.

''Ei..?'' Ytlesin kysival toonil. ''Oled sa näiteks kogemata torganud ennast kasutatud systlaga?'' Ta kysis. Mulle tuli meelde see päev kui Dylan yritas yledoosi, ma torkasin ennast tema systlaga t6mmates seda välja.

''Issand jumal!'' Ytlesin k6va häälega ning tormasin voodilt pysti. ''Te ei saa pysti t6usta, te peate lebama!'' Ytles arst. ''Ma ei kuulanud vaid tormasin otse palatist välja. J6udes palatini, kus asus Dylan. Kuulsin ma suuri pauke, ning karjumist.

Avades tasakesi palati ust, nägin ma kuidas Dylan karjus Tiffile ja Kevinile. Maas olid purunenud lillevaasid, ning kapide pealt oli löödud k6ik maha. ''Minu pärast lebab präegu Melinda siin, minu pärast!'' Karjus Dylan. ''Rahune maha teda saab ravida!'' Karjus Kevin vastu.

''Kust kuradi otsast, tal on krooniline hepatiit, mis on tippude tipuks veel C-hepatiit! Mul on veel täpselt sama hepatiit, ning veel maksavähk, sa arvad et ma tahan sama elu Melindale v6i?!'' Karjus Dylan ja viskas asju ymber toa. ''Dylan palun l6peta ära!'' Ytles Tiffi nuuksudes vaikselt.

Avasin palati ukse pärani lahti. K6ik jäid vaatama mind. ''Dylan.. ma ei syydista sind, see juhtus kogematta.'' Ytlesin talle. ''Poleks juhtunud kui ma poleks lolli mänginud.'' Ta ytles mulle. Meil m6lemal jooksid silmad ainult pisaraid.

Dylan sammus klaasikillude pealt minu juurde. ning kallistas mind nagu kallistaks kedagi viimast korda elu sees. Ma tundsin tema valu, ning tema tundis kindlasti ka minu valu. ''Anna andeks..'' Ytles Dylan.

''Ma ei v6iks olla andeks andmatta kuna.. Dylan, ma armastan sind.'' Ytlesin ja t6stsin pea ta silmade kohale. Vaatasin talle otse silma. Ta pyhkis mu pisaraid, ning järsku suudles mind 6rnalt huultele.

HELLOOWOWOWW (:: siin see siis oligi (;;;

Palju ROOOOHELISI (Y)

SUUUURED tänud lugejatele (: