Kaselehtede kollane kardin
langeb sahinal kattes maa.
Öine külm päästab lahti neid vargsi,
hallaööde vastu ei saa.
Ka vaher kesk õue nii kirgas
tundub praegu nii arglikuna.
Nopib tuul tema lehti nii virgalt
kuni vaip on põlvini maas.
Vaid kuusk seisab akna all julgelt-
minult miskit te võtta ei saa.
No hallad ja külmad te tulge,
hoian jõulupuuks end virgena!
Kena sügisene luule!