KÜÜDITATUD 1949 ,,LÄÄNE-VIRUMAA''
66, Põlva, Естонија

                         PÕGENEMINE                                                                                           Jõudnud läbi soode ja rabade 1944.aasta sügisel Narva alt Tuduni,paetus oma väeosast maha jäänud isa esialgu seal,minu vanaisa venna Jüri Kelu kodus.Oli selge,et sakslased olid sõja kaotanud.Oma väeosa otsida ei olnud enam mõtet..Pealegi vartsesid teedel saksa ''ketikoerad''.Tudus varjas isa ennast umbes nädal aega.Lahinguvintdutustest veida toibununa tõt Jüri Kello poeg Arno Kelu,kes elab praegu Pärnu,isa heinakoormas kõrvalisi metsateidpidi septembri esimesel poolel salaja Arukülla oma perekonna juurde.Mõemad teelised oleks pikema jutata maha lastud,sattunuks nad ''ketikoerte''kätte.Arukülas tuli isal uuesti varjuda.Eelkõige oma perekonna liikmete pärast,kes seda soovimata oleks võinud täiesti juhulikult isa asukoha reeta.1944.aasta sügisel hakkas vanaisa talus juhtuma immelikke asju.Eluhoonest veidi eemal seisva heinaküüni vrava vahelt hakkas keegi talulasele hernakaunu loopima.Ema tolleaegse jutu järgi pildus läbi heinaküüni varavapilu küpeseid hernekaunu hobune.Tõenäoliselt jäime kõk ema ,ehhki kummalist juttu uskuma.Naljakas oli lugu igal juhul.Mõelda vaid,hobune jagab lastelle herneid!Aastaid hiljem saime siiski teada,et selleks ülivõimetega hobusks vanaisa heinaküünis oli rindelt eluga pääsenud ja ja ennast heinte varjav isa.Tal lihtaslt ei olnud tookord teist võimalust oma lapsi näha.Appi tuli mäng,mäng oma ja võõraste lastega.Verised lahingud,arreteerimised ja tapmised olid taas jõudnud Eestimaa pinnale.Pealetungiva punaarmee eest põgenesid väga paljud eestlased.Mäetan 1941.aasta suurküüditamist ja teisi metsikusi.Põgenes Saksa armee.Pidades raskeid kaitselahinguid Narva all,Sinimägedes ja mujal,olid sunnitud idaridelt taanduma lahngutes ellujäänud mehed.Üle mere läände püüdsid põgeneda Narva ja teised idapiiril elanud nüüd kodutuks muudetud eestlased.Põgenesime ka meie,Virumaal  sõja jalgu jäänud lihtsad külainimesed.Meie talusse jäid maha vaid minu vanaisa Gustav ja Helene ''Juhtugu,mis juhtub,kuhu ma siit ikka lähen''oli vanaisa öelnud.Hästi on meelde jäänud meie perekonna põgemine pealetungivate punaväelste eest suurel plaanvankril Lääne-Eesti suunas.

1 views
 
Коментари

There are no comments yet.
Leave your comment, start the discussion!

Blog
Blogs are being updated every 5 minutes