22..septembril 1944 langes punaarmee kätte Tallinn.Ees ootasid lahingud saartel, Kuremaal.Eest oli taas okupeeritud..Meie pögenemise tee vabadusse oli äa lõtgatud.Siit, Kose-Risti kandist algas meie hirmusegane tagastee kodu pooleTeel oma kodutalu taheti vankri eest jõuga võtta ära hobune Mann.Appi tuli jäjllegi Eesti Laskurkorpuse mees..Houne jäi alles.Tädi Vaike jalgratas aga saigi sõjasaagiks kellelegi võija armee sõdurile.Ja jälle põlengukuma läänetaevas.Kui mitmes?Teede ääres tapetud saksa,punaarmee ja sin-mus-valge varruaembleeiga eesti sõdurid.Eritti palju oli lagenuid Porkuni lähstel .Ollme olnud pagenduses umbes kümme päeva.Tagasi Arukülla jõudsime kas 29.või 30.septembil 1944.kus meid võtsid vastu elusa ja tervana vanaisa ning tädi Leene.Veidi  varem,24 septembril oli Eestti-Läti  piirile jõudnud autokolonn,kuhu kuulus ka A.Reane oma meestega.Isa lahingukaaslased olid lahkumas oma kodumaalt.Suurem osa nendest meestest ei näinud Eestit enam kunagii või nägid Eestimaad alles mitmekümne aasta pärast.Paljud langesid kaugel kodumaast hilisemates võitlustes saksa poole peal.

Like!