Lapsepõlves on taevas sinine                                                                                        Kõige eradamad mälestused on igal inimesel kahlemata oma vanematega seotud.Vanemate sõnad ja teod kujundavad kõige enam oma eluteel esiesi samme astuvaid lapsi.Minu ema ja isa olid inimesed,kelle jaoks oli kõige tähtsam oma laste korralik kasvatamine.Isa oli minu esimstel eluaastatel Viljandis nö Kline peal Eesti sõjaväe noorem ohvitser.Ta oli pikk blond hea rühiga ja vene ning saksa keelt oskav sõnakas mees.Isa meeldiv välimus ja käitumie imponeeris meie majaprouale,mistõttu tekkis mõnigi kord arusaamatusi nii meie kui majaomaniku peres.Isal oli meeldiv  mahe barton ning koos oma noorema venna Voldemariga,kellele loodus oli samuti andnud ilusa tenori,olid nad Viljandi Heiikunsti Seltsi meeskoori,,Sakala innukad lauljad.Nende esitatud vene rahvalaul ,,,Tasa heliseb kelluke väljal''     , Lätte ,,Malemäng'' ja Ernesaka ,,Hakkame mehed minema'' helisevad siiani kõrvus ja sellest ajast on pärit ka minu huvi muusika vastu,isegi mõnigane lauluoskus.Maja,kus ma lapsena elasin kuulus Tallinna riidekaupehele Arnold Michelsonile,kellele selle oli pulmadeks kininud äi.Viljandi Tuletikuvabiku kunagine onanik Pohl.See kahekorruseline puumja asus Viljandi jaama lähedal,otse tikuvabriku taga Inglise ja Prantuse tänava nurgal.Majal olid nagisevad puutrepid,õue peal pesuköök ja pesurullimiskuur.Meie korter oli kahe toaline,kordrist kööki,sealt elutuppa ja selle taga magamistuppa.Majas elasid peamiselt Viljandi rauteel mehed oma peredaga ning mõned juhutöölised.

Like! 2