Annika Paejärv's blog
keegi meist pole täiuslik , kui oleks siis oleks see sina (L) .
* ma tean , et ma ei kõlba sulle . aga kes sulle kõlbab ?
* ma tean , et ma olen kole . aga kes on ilus ?
* tõesti pead mind nii litsiks ? , palju õnne , ma pole seda .
* me ei saa sinuga läbi või meie vahel ei laabu miski ?
aga kas sa tahad , et laabuks ? või , et me läbi saaks ?
* parem hõõru mulle mu vigu nina alla , kui ütle…
kui olen üksi und ei saa,
miks uinudes mõtlen sulle .......
miks pea on valu täis kui olen üksi,
mis hoiab mõtted koguaeg sinu juures ........
ei sa ühtki päeva et ei mütle sulle kallis ......
olen hommiku ärgates väsinud kuna und polnud,
igatsen sind tagasi ja neid aegu mida oleme koos
mööda saatnud- nei aastaid ei unusta,
ei unusa mina sind, kuna jäi mis ei unune kunagi,
tahan sind ja ootan sind tagasi jään ootama sind igavesti kallis .........sr
kallis oled ja selleks ka jääd…
Ärklasin hommikul vara,
sind näha tahaks.
Kuid meie teed,
lahku läksid need.
Nüüd ainult mõtlen sinust,
kas vahel sinagi minust ?
Sinu pilt on endiselt laual,
kuid ei tea,kaua...
Ehk oskad öelda sõnu,
mis mu lootusi ei lõhu.
Ehk tuled tagasi mu juurde,
ja kingid mulle suudluse suule...
| Sügis | ||
| On kätte jõudnud sügis, ta suve ära trügis. On ilm nüüd külm ja kole ning sooja enam pole. Kõik puud on aias raagus, üks vares puu otsas kraaksus. Ringi uitab üksik tuul, puhund ära viimsegi lehe puult. Nüüd külmataatki juba teel, ära jäätand kõik veed. Varsti talvgi juba käes ning oma kõiges väes. Maapinda katab vaip, valge,õrn ning habras... Kuidas see küll sinna sai, eks eile lund sadas. Kuid sellest peaksime võtma viimast, sellest tormisest ja külmast kliimast |
...Võib-olla kunagi veel kohtan Sind...
...Võib-olla unes, õhtus mil Su kuju kumab klaasil...
...Võib-olla mõnes tundes, mis veel tuleb...
...Ehk aeg 'liimib kildudest uued vaasid'...
...Sind ootan uute armsamate silmis...
...Nad vist ei tea, et otsin ikka Sind...
...Võib-olla näen Sind veel...
...Võib-olla ilmsi...
...Võib-olla siis- kui pole enam mind...