marget sõer's blog
Sõprus on see, mis armastab inimest
tema vigade ja nõrkade külgedega.
Sõprus ei topi oma nina teiste asjadesse,
aga on alati olemas, kui vaja.
Sõber on keegi, kes tunneb ja mõtleb
sinuga sarnaselt, aga ei ole armukade.
Sõprus lepib ka vähesega ja ei
nõua kunagi rohkemat, kui olla kättesaadav.
Sõprust ei heiduta kaugused,
halvasti ütlemised ja rasked ajad.
Sõprus annab andeks.
Me käime , elame , oleme , saame , anname , palume , teeme kõik , et teisel hea on ! . Ja ühel hetkel lastakse see veega alla ..
Tutvusime tutvusportaalis,jutud nagu ikka.Siis mingi aeg sai sellest sõprusest midagi rohkemat.Ei suutnud uskuda,et saaks tõsi olla.Lasin asjadel minna omasoodu.Oli kaunis noormees ja ei suutnud uskuda,et ei leia kaaslast
,Ma võtsin seda suhet kui lihtsake suvalist tutvust.
Olime paar nädalat suhelnud,hakkasid tema poolt tulema meelitused ja need polnud sõpruse eesmärgil.Algul arvasin,las meelitab,mehed ju kõik sellised.Aga ka siis minus tärkas miskit,suhtlesime edasi,nüüd juba kui armunud.Ei saa ju armuda inimesse pildi põhjal,aga minuga läks nii.Aga miskiga ta võlus mind.Olen elus palju haiget saanud ja ega ei tahtnud seda kõike uskuda,aga sisimas mul oli tunne,et ka minu jaoks keegi.,
Siis kutsus ta mind oma juurde,kohutav kahtlus oli,kas…
Oled Sa kunagi mõelnud, mis teeb kõige rohkem haiget? Öeldes midagi ja soovides, et poleks seda
teinud? Või öeldes ei midagi ja soovides, et oleks? Kõige tähtsamaid asju on kõige raskem öelda. Ära
karda kellelegi öelda, et Sa armastad teda. Kui Sa ütled, võivad nad murda Su südame.. kui ei, võid
murda Sina nende omad. Oled Sa kunagi otsustanud mitte paar olla, kuna kardad kaotada seda, mis Sul
selle inimesega juba oli? Su süda otsustab, kes talle meeldib, kes mitte. Sa ei saa sündida oma
südant. Ta sunnib ennast ise, kui Sa seda kõige vähem ootad.. või kui Sa seda ei taha. Kas Sa oled
kunagi…
Ema, ma läksin oma sõpradega peole ja mäletan seda, mida sa ütlesid - ärge jooge. Sa palusid seda, sest ma pidin sõitma peale seda. Seega jõin ainult limpsi. Ma olin uhke enda üle, sest järgisin nõu. Vastupidi, kuid sõbrad, ma tegin õige valiku. Kui pidu läbi, läksid kõik auto peale, kuigi nad ei olnud sõiduvalmis. Ma teadsin et mina olen kaine. Ema, ma ei suutnud ette kujutada, mis mind ees ootas ... Nüüd magan asfaldil ja kuulen, kuidas politseid räägivad ... Veri on mööda asfalti ja ma püüan kõigest jõust olla nutmata ... Kuulen arstid ütlevad, et ma ei tule…
Tean, et olen teinud elus midagi, mida häbeneda ja mis on tobe. Tean, et alati on olemas keegi, kes vihkab mind ainult sellepärast, et olen olemas. Tean, et ei ole vöimalik olla kõigile meele järgi isegi kui väga üritaks. Tean ka seda, et minust räägitakse minu selja taga. Aga ainult MINA elan MINU elu ja olen selline kui olen, meeldib see sulle või ei. Olen ainuke kes teab kõike minu elust.
Mõned asjad muutuvad ja mõned mitte. Kaua võtab aega, et inimene ise muutuks? Teada ju on, et aja jooksul muutume me kõik mingil määral. Küsimus on vaid, kui palju ja mis aja jooksul. Kui kaua kordame me samu vanu vigu ja kas need ongi alati vead? Äkki lihtsalt sarnased otsused, mille puhul universum meile märku annab, et need pole õiged. Kuid me lihtsalt kipume neid koguaeg kordama ja siis arvame, et kordame vigu, kuid tegelt toimime õigesti, samal ajal ise arvates, et teeme valesti? Kuidas sellest siis aru saada, eks seda vast näitab aeg. Kui palju meie vastuvõetud otsustest on…
Mõni inimene võib ikka nii haiget teha, et ta sellest ise arugi ei saa. Kuid miks??? Mida ma valesti teen???kas järjekordselt klammerdusin liiga tugevalt ta külge???vahest on tunne, et minujaoks polegi maailmas õnne või saan ma nüüd tagasi mitmekordselt
sellise mõõdupuuga millega kunagi ka ise mängisin.vahel on tunne, et keegi ei hooli minust, ega tunne ka puudust, vähemalt mitte inimese poolt kellest mina hoolin ja puudust tunnen. Kui ma isegi mingil põhjusel ära kaduma peaksin ei paneks seda keegi
tähele.
Ma tean, et ma ei tohiks nii mõelda, kuid igal inimesel on vaja ju hoolivust mis paneb ta südame põksuma, mis…
» Miks??
Miks vahel on nii et kui kõik saad korda ja kõik liigub üles mäge tulevad takkistused millest on
võimatu üle hüpata...
Vahel on kõigest kopp ees ja isu tuleb teha endaga midagi...
Miks peab elu olema nii karm kas on ültse mõtet vireleda selles elus... Isu on ette
võtta midagi muud kui elada....
Nukrus mu hinges on piinav tunnded on piiratud tunnen puudust kõigest ilusast miks on see elu
kuradi raske ja siin kannatama peab?
Ja endaga ei tohi midagi ju ette võtta sest siis oleks see maa pealne põrgu neile kes hoolivad ja
armastavad....
SÕbrad teie olete minu päike vihmases päevas ....