zolotze's blog

"...Ükskord märkas Pablo Casals: "Mida me õpetame oma lastele? Seda, et kaks pluss kaks on neli? Ja et Pariis on Prantsusmaa pealinn? Lastel peab laskma tunnetada , et nad on IME, et igaühest neis võib saada Micelangelo, Beethoven, Shakspeare".


 

 Mõnikord mulle tundub, et maailm variseb kokku mu jalge all. Ja kõik, mida ma olen teinud, kaotas oma tähenduse. Jääb ainult arvata: Milleks ma siin olen? Milles on mu kutsumus?

 Loomulikult, see kiri võib sulle tunduda tobedana ja naeruväärsena, aga mina millegi pärast usun, et sa loed seda läbi ja saad minust aru. Palun, püüa lugeda seda tähelepanelikult, sest selles ei ole ühtegi tühja sõna. Ma armastan sind.

Igasugune vastatikune suhe on nagu liiv Teie peopesas. Hoidke seda peopesal avatud käel ja liiv ei kaua kuhugile. Sel hetkel, kui Te käe tugevasti kinni pigistate, hakkab liiva sõrmede vahelt pudenema. Sel kombel jää Teie pihku vähe liiva, suurem osa kaob.