ulvike37's blog

Taevataat lõi luugid valla

alles jõuluõhtu eel.

Valget lund nüüd langeb alla

jõulumees on siiapoole teel.

Valge nüüd on aknataga

lastel sussid akna peal.

Päkapikud öösiti ei maga

muudkui askeldavad seal.

Ehteis kuused toas on nüüd,

maagi lumest säravvalge.

Kõlab jõulutaadi hüüd-

see toob naeratused palge.

Mul kodus on pisike vend.

nii pikk !

Ja ta nimi on ekku .

Muidu ilus küll,aga imelik.

Ei oska ta üldse pesta end .

Ei oska ta käia,

ei oska ta süüa !

Juttu ei aja .

Ja kogu aja on tal lutti vaja.

Ainult nutta oskab ja pilli lüüa !

Mina tahtsin ta lihtsalt maha müüa,

aga isa mul ütles,et ootame vähe.

Ta on väike ja võtab veel aru pähe.

Varsti sööb tummi lusikaga,

varsti lööb trummi rusikaga,

oskab riidesse panna ja jalgu kängida,

võib palli lüüa ja muidu mängida.

Ja ültse veel tõsi tõeks,

et mind hakkab…

Ema laseb tuled ära

tuba täis saab pimedust.

Keegi tasakesi kraabib

sissepääsu nõudes ust.

Tõuseb laps ja avab ukse

unenägu seisab seal.

Silmades on seiklusjutud

seljakotis luuleread.

Taskutes tal tuhat tempu

põues päike põletab .

Näpus vits mis pahad mõtted

eemale kõik peletab.

See on meie lapse uni

soe ja hea ja õnnelik

rõõmus vallatu ja pehme

olgu lühike või pikk.

Läheb mees trammi ja näeb,et ühel reisijal pea võbiseb siia - sinna.Küsib siis,et kas paha olla või,et pea tudiseb.Ah,see on mul sõjast,sain põrutada.Sõidab mees edasi.Vaatab,ühel mehel käsi käib üles-alla,üles-alla.Läheb ja küsib,et kas see on sul sõjast.Kurrrat,mis sõjast,see on ninast,aga ei tule näpu küljest lahti.

Ainult lapsed suudavad suudelda valgust.
Ainult lapsed suudavad naeratada nii,
et selles pole nukrust.
Ainult lapsed võivad sülelda kevadet.
Ainult lapsed võivad nautida maailma nii,
et see ei tee kellelegi valu.

Oh sa väikene maailma ime
minu sees sa kasvasid ja suureks  said .
Lõpuks mulle ulatasid oma pehme väikse tere käe .
Sul kaks väikest sära silma ,
 pisike nöbi nina  ja
 väike vahel muigele kiskuv suu.
Sinu kaks pisikest kätt, mis püüavad kõike haarata
ja kõike mis pihku jääb, ka suhu toppida .
Kaks väikest jalga ,mis oma esimesed sammud mööda tuba astuvad.
Sa algul ainult lalised ja ei su jutust aru ma saa.
Varsti su esimest sõna EMA  kuulda ma saan .

Tasakesi kevad tuleb
üle aasa,üle mäe ,
talve ukse vaikselt suleb
jõe pealt sulatab ta jää.
Ja kui jõuab kodulinna
jõuab sinu õuele
päiksekiired saadab sinna
need sul poevad põue.
Linna servas metsa ääres
loodus ellu ärkab
asu sinnapoole teele
siis sa seda märkad.
Kevadlilled õide puhkend
linnudki on jõudnud üle mere
päike taevalaelon õige hele
ütleb sullegi ta rõõmsalt -TERE.

Olen sadam ja majakas öös !
Olen ja ootan oma laeva!
Olen kõik,olen kõiges
ja olen see ,kes ka valusail hetkeil naeratab.

Rõõmude karikad suured ja magusad
ära neid kunagi põhjani joo!
Põhjas on ainult valu ja kurvastus
need teile kunagi õnne ei too!

Nii elus kõik päevad on rõõmsad ja head.
Kui tõelisest sõprusest lugu sa pead.
Kui üle hulga aja ta nime kuuled sa,
siis mäleta ja ütle- kord teda tundsin ma.