Miks ja miks
Miks on taevas tähed,
miks on maa peal rohi,
kuhu ööseks läheb
kange tuulekohin? -
Mina tean, kuid sina
asju alles uurid,
oma peene nina
raamatusse puurid.

Jaanipäev on käes,
suvemõtted peas.
Lapsed mängivad õues,
ja pilved on päikese põues.


Toas ma ei istu,
tuppa ma ei astu.
Ujumas ma palju käin,
palju tarkust juurde sain.


Jaanipäeval kõikjal lõkked,
kõigil jaanipäevast mõtted.
Siis on rõõmus suur ja väike,
kaasaarvatud ka päike.

Jõuluvana, oled hea -
mulle kingi tood.
Ega sa ju tooma pea
kinki väga suurt.

Ootan sind ja salme õpin
nii, et maa on must.
Kui sa tuled siis ma juba
avamas sul ust.

Istud jõulukuuse juurde,
millel küünlad säramas.
Avad kingikoti suure,
mul silmad juba säravad.

Astun ette, kui sa ütled
mu nime kingipaki pealt.
Loen ette oma luuletuse,
mis mul väga hästi peas.

Pusin, pusin, pusin, pusin,
saangi kingi lahti.
Leian kaisukaru pruuni,
mida ammu tahtsin.

Tulen teen sul kalli-kalli,
valget habet paitan.
Tänan sind ja istun sülle,
hiljem teele aitan.

Iga päev teeb vilkalt tööd
päkapikk, see hoolas mees,
tööd on täis ka tema ööd:
varsti jõulud ukse ees.

Magavad kõik õndsat und,
saabunud on päkapikutund,
sussi sisse kingikoti
suure vaevaga ta topib.
Tõmbab hinge, higi pühib -
kes siis viriseda tohib!

Küll on tore, et on tööl
väike päkapikumees
nii päeval kui ka ööl,
sest et jõulud ukse ees.

Suvevaheaeg on suvel,
siis, kui liha kuumal tulel.
Õues on siis väga soe,
mina arvutisse poen.

Mis sa ikka õues teed,
kui seal on nii palav?
Rannas merevesi keeb,
seal on liiga palav.

Päike paistab silma,
tahaks muuta ilma.
Kui on ilm pilves,
siis ma olen ikka arvutis.