Kui sa üxpäev tahaxid nutta... helista mulle. Ma ei luba, et... ma
panen su naerma, aga ma võin nutta koos sinuga. Kui sa ühel päeval
tahad ära joosta- Ära pelga mulle helistada. Ma ei luba et palun sul
peatuda, aga ma võin joosta koos sinuga. Kui sa ühel päeval ei taha
kedagi kuulata, helista mulle... ja ma luban et ma olen hästi vaikne...
Aga... Kui sa ühel päeval helistad ja ma ei vasta... Tule mind kiirelt
vaatama... võibolla ma vajan sind...
Kui sa üxpäev tahaxid nutta... helista mulle. Ma ei luba, et... ma
panen su naerma, aga ma võin nutta koos sinuga. Kui sa ühel päeval
tahad ära joosta- Ära pelga mulle helistada. Ma ei luba et palun sul
peatuda, aga ma võin joosta koos sinuga. Kui sa ühel päeval ei taha
kedagi kuulata, helista mulle... ja ma luban et ma olen hästi vaikne...
Aga... Kui sa ühel päeval helistad ja ma ei vasta... Tule mind kiirelt
vaatama... võibolla ma vajan sind...
on ainult üks elu
on lühike valu
armastus
ja elu viimane salm
on alati surm
on ainult üks surm
on igavene hurm
armastus
ja minu ainuke surm
peab olema julm
on ainult üks elu
on lühike valu
armastus
ja elu viimane salm
on alati surm
on ainult üks surm
on igavene hurm
armastus
ja minu ainuke surm
peab olema julm
palun vastake küssadele...:D
Meeldin sulle? Anna teada! Äkki sina meeldid mulle ka (H)
Ei meeldi sulle? Anna teada! Äkki ei meeldi sina mulle ka (H)
Sul ükskõik? Ära anna teada! Tegelikult on minul ka ükskõik... (H)
Öö väljadel on kummargil ja karge
vaid ingel pihlakates koidu eel,
me venda, alabaster palgel,
pöördumatult saatmas sellel teel.
Ööväljadele pühendunud rahus,
kus lõpmatusse väravad on valla
jäänd sõsarad...
kes valuvahus
kuus küünalt loitnud puude alla.
kui tahad, võin ma olla koer, kellega sa jalutamas käid.
kui tahad, võin ma olla kass, keda sa õhtuti silitad.
kui tahad, võin ma olla jänku, keda sa süles hoiad ja kellega muresid jagad.
kui tahad, võin hüpata tormisesse merre, et sind päästa.
kui tahad, võin kuivatada su pisarad enda huultega.
kui tahad, võin sind armastada nii, et hingel on valus.
kuid kui palud mul ennast vihata, siis anna andeks, aga see pole muusika minu kõrvadele.
Kaugus tapab mu südame,
igatsus koguneb mu hingele.
Mix ei võiks viibida sa siin?
Mix lahusolek on piin?
Kuidas tahaks olla vaid Sinuga
ja loodan, et Sinagi minuga.
Tasa! Kuulta seda armastuse väge,
mis toob meid üksteiseni
ja ei lahuta meid ealeski!
See on tõestisündinud lugu ja muudetud pole midagi ja see juhtus
eelmisel aastal enne jõule. Läksin mina koos oma üheksa-aastase
sõbrannaga vaatama filmi nimega "Nimed Marmortahvlil". Mu sõbranna
küsib poole filmi pealt:
"Kuule, kas seal on sõda vä?"
Kena blondiin on günekoloogi juures omad toimingud lõpetanud ja asub
pesu selga panema pöörab nõutult trussikutel küll üht, küll teist
külge, kui siis tohter annab nõu:
"Mis sa neist keerutad, pane sitane pool taha poole."
Tütarlaps aasa peal roosakas kleidis, rohu seest ükskord granaadi sealt leidis.
"Oi, siit saab sõrmuse."
Rõngakest tõmbas. Kaua veel taeva all lehvike lendas.
Mis on ühist jõuluvanal, Une-Matil ja TARGAL blondiinil?
-Kõik on väljamõeldised.
Blondiin kõnnib mööda tänavat ja tuleb vastu teine blondiin, kes ei ole normaalne. Kõnnib ja kõnnib, kuni ütleb:
"Miks sa minu järgi ei käi?"
Teine blondiin vastab:
"Peab vä? Ega ma pole selline pederast nagu sa..."
Kui palju on ses elus...
tegemeta töid
magamata öid
olemata hetki
läbimata retki
suudlemata huuli
nägematuid tuuli
proovimata sööke
joomata jooke
teeseldud mõnu
ütlemata sõnu
ettekujutaud õnnelikkust
olematut rahulikkust
tundmata jäänud tundeid
välja ütlemata lauseid
kuulutamata kuulutusi
kirjutamata luuletusi
leidmata aardeid
ehitamata hooneid
sündimata imesid
nihutamata mägesid
kogematut õnne
ettekujutatud armastust
näideldud austust
valgustamata maju
sadamatut vihmasaju
lugemata raamatuid
mehi üsna saamatuid
tundmatuid maailmaid
avastamata galaktikaid
sulgemata lehekülgi
kasutamata tindisulgi
... ja kui palju jääb veel lõpetamata
Kõikjal on erk valgus. Tuul undab ja keerutab lund mööda lagedat välja,
moodustades üksikuid lume rünkaid, mis turritavad teravalt taeva poole.
Siin-seal kõrguvad vanad kuivanud puud, mis alluvad alandklikult
tugevale tuulele ja kõiguvad kaasa, ähvardades ümber kukkuda.
Ühe kõikuva puu ümber põimuvad labakinnastes käed, libisedes mööda
rabedat puukoort alla, vabastab puu ja toetab sellele. Ta ootab, kuid
kedagi pole näha, ainus kaaslane on vana puu ja karm tuul, mis kisub
pea ümber rätikut. Kas tal on ikka kedagi oodata? Ei tea!
Ta on lihtsalt väga õnnelik ning loodab, et keegi ikka tuleb. Ta
jookseb sihitult mööda lagendikku ringi ning hõiskab rõõmust. Mis sest,
et käed on juba jääs ja jalad põlvini märjad. Mis sest, et tuul vingub
ja on väga külm.
Tema on õnnelik. Ta võttis peast räti ja viskas õhku, proovides seda
jälle kinni püüda. Lõpuks tuli väsimus ja ta vajus lumme. Samethalli
taevast silmitsedes tundis, et tuul on tõusnud, kuid tal ei olnud enam
tahtmist lumevoodist tõusta.
Kõikjal oli vaikus, vaid kuivanud heinakõrred sahisesid õrnalt ja puu otsas lehvis punase-ruuduline rätik...
Sa ilmusid ühel õhtul mu uksele
Ere nagu ehavalgus
Ma tundsin, kuidas süda rinnus tagus, kui Sulle ukse avasin
Ma tundsin, kuidas veri soontes kees, kui Sind embasin
Arvasin, et jääme igavesti kokku, aga Sa hülgasid mu - kauaks
Nüüd pead Sa rääkima tõtt
Kes on see õnneseen, kes Su kunagi endaga viis
Sa tõstsid pilgu ja kõik sai selgeks
Olen endiselt osa Sinu ajaloost
Kuulen, kuidas mu süda puruneb, kui sulgen ukse Su ees
Tunnen tulise joana langemas pisaraid põskedelt alla,
kui vaevu valust hingata saan
Nüüd soovin, et Sa poleks iial tulnud
Kuid kõik, mis Sinust jäi - elab minus edasi
Kõik, mis minust Sulle jääb on minu süda
Olen jäädavalt osa Sinu seiklustest
Tunnen, kuidas mu elu lõppeb, kui hüüan Sulle hüvasti
Kuulen, kuidas pisarad lendavad kildudeks, kui viha alistub mu sees
Tea! Ma ei vihka Sind - olen endiselt armunud.
Armunud Sinu vigadesse, Sinu hinge - Sinusse.
Igavesti!
EI VAATA KUI HINDAN.
Said ühe? Sitt lugu.
Said kahe? Võõras mure.
Said kolme? Ela Üle.
Said nelja? Ahsoo.
Said viie? Õu, Rõõmusta!
Said seitsme? Käsi vääratas.
Said kümne? Hui saidki.