Blog
Sõprus ei küsi:”Palju sa kaalud?
Oled veevalaja, kalad või kaalud?”
Sõber ei küsi:”Kus olid nii kaua?”
Kui tuleb sõber, katad vaikselt laua.
Sõber ei küsi:”Oled kaugel või ligi?”
Sõber teab niigi, kui pidid-siis pidid.
Sõprus ei küsi:”Kas oled mu sõber?”
Ta tuleb sul karguks, kui su ihu on nõder.
Ta ei küsi:”Kas olen sul ainus?”
Ta toob pudeli veini ja toetab su vaimu.
Sõprus iial ei küsi, kes noorem, kes vanem-
Ta on nagu hea vein, mida vanem seda parem!
Arm on üürike, sõprus püsiv.
Mina ta vanust iial ei küsi!
elu on nagu jõgi ja inimesed nagu reisijad,kes seal jões paadiga kihutavad.teised jälle istuvad kaldal ja ootavad,et keegi neid paati kutsuks...
täna oli kuidagi väga toimekas päev ....
kõik vajalik sai tehtud ...
olemine on ok...
ära vaata ome elu
läbi nutuste silmade
iga pisar peegeldab
nuttu ja valu
ei ole õnne
ka hallides pilvedes
vaid päikeset soojust
sa palu...
täna oli siis hea päev.käisin ühes ,minu jaoks, väga olulises kohas...sain sealt väga hea tunde.nägin vanu höid tuttavaid ja see on ju alati mõnus tunne
...elu läheb edasi ,neil kes siiailma jäävad....
sain täna tunda et, on olemas ikka inimese kes hoolivad ja mina hoolin neist ka...
aitäh,et olemas olete....saite aru küll...
jälle ma siin istun ja kirjutan midagi... ei jaksa jälle olla kuidagi.....aga ega elamine ja olemine ongi üks elu ja surma küsimus ja kui ei jaksa elada ,sure ära.....aga seda ma olen vist jub öelnud....
...just nii ma eile mõtlesin. aga ikka,kõige kiuste,elan ma edasi,ju jaksan veel...
luud ütles pärast põrandapesemist kaltsule``ma olen naerust lõhki minemas,see roomaja,see tolmuimeja on armunud seinakontakti``
``hahahaha ``itsitas kalts,``ka mina oleksin armunud,kui sa mulle 220 voldist pinget pakuksid,,,``
surm käis liiga lähedalt mu juurest läbi,nii lähedalt ,et viis mu lähedase endaga kaasa...
...isa
valu ja kurbus on kirjeldamatu...